/nginx/o/2015/05/14/4062627t1h807a.jpg)
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Rosetta uurimissondil algas uus etapp pärast seda kui robot Philae möödunud novembris jõudis komeedile 67P/ Tšurjumov-Gerasimenko.
Rosetta sond jätkab komeedilt elumolekulide otsinguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ESA langetas otsuse saata sond ja robot komeeti uurima juba 1980. aastatel, kuid projekt sai tegelikkuseks alles 2000. aastatel, edastab YLE.
Rosetta projekti, mis on läbi ESA ajaloo kõige kallim ja mahukam, eesmärgiks on saada täpsemaid andmeid komeetide koostise kohta.
Rosetta sond saadeti teele 2004. aastal ning see liikus kümme aastat läbi kosmose jõudmaks komeedi 67P juurde.
Rosetta saatis roboti Philae komeedile 12. novembril 2014, kuid laskumine ei kulgenud oodatult, kuna robot jäi varju ning päike ei jõudnud päikesepaneelideni.
ESA ekspertide arvates võib Philae veel ellu ärgata, kuna komeet liigub Päikesele lähemale.
Rosetta projektiga seotud Gerhard Schwehmi sõnul on Philae uuesti tööle hakkamise võimalus siiski väiksem kui 50 protsenti.
Komeet 67P on Päikesele kõige lähemal 13. augustil 2015 ning siis hakkab uuesti eemalduma. Rosetta jälgib komeeti jätkuvalt olles sellest umbes 100 kilomeetri kaugusel.
«Uuritav komeet muutub aina atraktiivsemaks, sest Rosetta mõõtmisaparatuur annab tema kohta uusi andmeid. Võime saada pilte, kuidas komeedi pind muutub kui sellest osi eraldub,» selgitas Schwehm.
Komeediuuringutega loodetakse saada ka meie planeedi Maa tekke kohta seniteadmata informatsiooni. Kehtiva teooria kohaselt tõid komeedid ja asteroidid sadu miljoneid aastaid tagasi Maale vee ja elu tekkeks vajalikud molekulid.
«Kõiki huvitab, kuidas elu Maal alguse sai. Meie eesmärgiks on uurida, kas selle taga on komeetide ja astreoididega saabunud molekulid ja vesi. Rosetta abil peaksime saama kunagistest sündmustest täpsema pildi,» jätkas ESA teadlane.