Üleeuroopaline Teadlaste Öö tõi Valga kultuurikeskusse teaduskeskuse
AHHAA noored teadurid ja sada kakskümmend uudishimulikku õpilast. Lapsed panid muu hulgas proovile ka koolitarkuse.
Teadlased panid Valga lapsed pauku kartma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötati kahes grupis. Ovaalsaalis tegid laste ees mitmesuguseid katseid Tartu Ülikooli üliõpilased Friedrich Kaasik ja Andi Kipper, kellest esimene õpib materjaliteadusi, teine keemiat.
Kui vedelale lämmastikule vesi peale valati, levis ruumis paks valge udu ehk veeaur. «Keemikule on väga tähtsad riietus, prillid ja kindad. Miks ma kannan neid?» küsis Kaasik. «Kaitseks,» tuli saalist vastus, mis sisuliselt õigeks tunnistati. «On tähtis, et ka pärast etendust oleks mul kaks silma, kümme sõrme ja kõik kehaosad alles,» põhjendas noor teadlane.
Eluks vajalikud teadmised
Näidati katseid, mille tegemisel on hea kasutada viitsütikut – kui reaktsioon ei pea toimuma kohe ja pole mõtet silmadega juures olla. Tehti selgeks, et etanool ehk tehniline piiritus ei kõlba juua ning pannil põlevale rasvale vett peale visata ei tohi. Näidati, kuidas Coca-Colast gaasid kätte saada. Teadusetenduse viimaste katsetega tehti pauku ja õpetati seda kartma.
Teatrisaali fuajeest sai CSI töötuba, kus õpilastega tegelesid Tartu Ülikoolis bioloogiaõpetajaks õppivad Mari Järve ja Katrin Saaremäe: esimene esimesel, teine teisel korrusel, kumbki oma grupiga.
Iga laps sai operatsioonilaua, külmutatud seasilma ja skalpelli ning ülesande eraldada skalpelli abil silmast lääts, vikerkest ja võrkkest, tunda ära pimetähn ja leida üles nägemisnärv.
Saladuslik silm
Kõigepealt aga tutvustati lastele silma kui nägemiselundit. Lapsed said teada ka huvitavaid fakte, näiteks et putukate liitsilmas olevad 28 000 valgustundlikku osa võivad anda nägemisulatuse 360 kraadi. Samuti seda, et inimese silma silma värvilist osa – vikerkesta – saab kasutada inimeste tuvastamiseks sama edukalt kui sõrmejälgi. Selleks on spetsiaalsed skännerid. Vastavat moodust kasutavad näiteks Ameerika julgeolekuorganisatsioonid.
Valga gümnaasiumi 8.c klassi poisile Silvester Aerule enda sõnul keemia ja füüsika meeldivad. Tema oli alati valmis ka esitatud küsimustele vastama. Kultuurikeskuses olid nad õpetaja Hille-Made Varuli ja kogu klassiga. Skalpelli hakkas rahutu poiss juba enne korraldust proovima ja sai oma näpul tunda, et see tõesti terav on.
Üheksa-aastane Raul Saaron kuulas huviga ära kõik teadlaste jutud ja jälgis põnevusega katseid, silmaoperatsioonist aga loobus.
«Silmaarste on vaja. Võib-olla kellelgi neist lastest tekkis huvi selle ameti vastu,» ütles laste tegevust pealt vaadanud kauaaegne Valga arst Laine Mänd.
Küsimusele, kuidas tulevasele bioloogiaõpetajale töötuba Valga lastega meeldis, vastas Katrin Saaremäe küsimusega: «Kellele ei meeldiks, kui klassitäis lapsi teda huviga kuulab?»