USA Põhja-Carolina ülikooli teadlaste sõnul elab inimeste näonahal sadu kui mitte tuhandeid kaheksa jalaga lesti.
Video: inimeste näol elab sadu kaheksajalgseid lesti
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. mai 2015, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need ämblikega suguluses olevad lestad Demodex folliculorum and Demodex brevis avastati esmakordselt 1842. aastal kõrvavaigust, kirjutab metro.co.uk.
Teadlased ei ole seni üksmeelel, miks need lestad inimnahal elavad.
Oletatakse, et neid lesti on ainuüksi igal ripsmel kaks. Öisel ajal nad paarituvad ning saavad üsna palju järglasi.
Demodex folliculorum elab karvanääpsudes ja poorides, kuid Demodex brevis rasunäärmetes.
Nende uurimine paljastas, et neil olendite kehas ei ole väljaheiteava ning seega ei tekita nad väljaheiteid. Jäänused kogunevad nende kehas kuni surmani ning siis jõuab inimnahale palju jääkaineid.
Ei ole täpselt teada, millest nad toituvad, kuid oletatakse, et mikroorganismidest.
«Need lestad võivad toituda nahabakteritest või siis surnud rakkudest. Võimalik, et ka rasust,» selgitas nahauurija Megan Thoemmes.
Mõlemad näonahal elava lestaliigi esindajatel on lühikesed jalad ja ussisarnane kehaehitus, samas on nad suguluses ämblikega.
Neid peetakse kahjututeks, kuid nad võivad võimendada nahaprobleemi rosaatseat, mille puhul tekib naha punetus, mädavillid ja veresoonte laiendid.
Uurimine näitas, et rosaatsea all kannatajate näonahal on tavapärasest rohkem neid lesti kui neil, kellel seda haigust ei esine.
Teadlaste sõnul takistab inimkeha immuunsüsteem seda, et need lestad raskeid haigusi ei tekitaks.