/nginx/o/2015/05/12/4055885t1hf286.jpg)
Arheoloogide sõnul avastasid nad Jiangsu provintsist Nanjingist paiga, kus 15. sajandil ehitati kuulsale hiinlasest maadeuurijale Zheng He´le aluseid.
Arheoloogid leidsid Hiina «Kolumbuse» laevaehitusdoki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paigast leiti sadu laevaehituses kasutatud tööriistu ja naelu, edastab The Telegraph.
Longjiangi «laevatehases» valmisid alused eunuhhist admiralile Zheng He´le, kes tegutses 15. sajandi alguses ning kellest sai siis Hiina kuulsaim meresõitja ja maadeuurija.
Hiina «Kolumbuseks» ristitud mehele ehitati hiiglaslik laevastik, milles olid üheksa mastiga ja kuni 120-meetriseid laevu, millega veeti ka kallist kaupa nagu portselan, siid ja tee.
Koos Zhengi surmaga lõppes ka Vana-Hiina kaubanduslik maadeuurimine.
«Tegemist oli Hiina ja ka maailma ajaloo unikaalse armaadaga. Sellist ei nähtud enam enne kui Esimese maailmasõja ajal,» kirjuti Hiina merenduslikust võimust raamatus «When China Ruled the Seas» (Kui Hiina valitses meredel).
Zheng He laevastik valmis suures osas Hiina keisririigi tollases pealinnas Nanjingi Longjiangi laevaehitudokis.
Dokkides elas siis 20 000 – 30 000 laevaehitajat, kellest osa oli pärit väga kaugetest paikadest.
Jangtse jõe ääres asunud dokk kadus sajandite jooksul ning nüüdseks on see mattunud suurlinna alla.
Arheoloogid hakkasid Nanjingi laevaehituskoha vastu huvi tundma möödunud aastal kui üks kohalik antiigikollektsionäär Wang Shiqing sai vihje, et ehitustöölised on leidnud iidseid esemeid.
Ehitajad pidasid esimest leidu ukseks, kuid Wangi sõnul oli see iidse laeva tüür.
Paigas käivitatud väljakaevamised tõid esile mitmeid laevaehituses kasutusel olnud tööriistu.
«Need tööriistad ja naelad näitasid, et paigas asus kunagi laevaehitusdokk, mis võib olla seotud kuulsa admiraliga,» lausus Wang.
Hiina meresõitja Zheng He sündis tänapäeva Yunnani provintsis 1371. aastal. Temast sai keisreliku Hiina Mingi dünastia kolmanda valitseja Yongle´i ajastul üks kuulsamaid isikuid.
Zheng tegi ajavahemikul 1405 kuni oma surmani 1433 seitse mereekspeditsiooni India ookeanis ja Lõuna-Hiina meres. Tal oli sadu laevu ning 27 000 meremeest ja sõdurit.
2002. aastal ilmunud raamatus väidetakse, et see hiinlane avastas Uue Maailma 70 aastat enne itaallasest meresõitjat Christoph Kolumbust.
Hoolimata suurtest avastustest, oli Zheng He aastasadu unustustehõlmas. Ta uus tõus kuulsusele algas kümme aastat tagasi, mil ajaloolased hakkasid uurima Vana-Hiina ja teiste riikide merendussuhteid.
Nanjingi Longjiangi lavadokki on mainitud paljudes Mingi ajastu dokumentides, kuid seni ei olnud selle täpne asukoht teada.