Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Kuidas klaasi kuju mõjutab alkoholi joomise harjumusi?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Õlle valamine klaasidesse
Õlle valamine klaasidesse Foto: SCANPIX

Ühendkuningriigi Bristoli ülikooli tubaka ja alkoholi tarbimise uuringute grupi uuring näitas, et klaasi kuju mõjutab alkoholi joomise harjumusi.

Uuringus ilmnes, et sirgete külgedega klaasist juuakse alkoholi vähem kui kumerate külgedega klaasist, edastab Huffington Post.  

Samuti juuakse alkoholi aeglasemalt klaasist, millel on kogust tähistavad jooned.

«Uuring näitas, et klaasi sirge kuju ja kogusetähised aitavad kontrollida tarbitavat kogust ning juua aeglasemalt,» teatas uuringus osalenud teadlane Angela Attwood.

Attwood ja ta kolleeg David Troy tegid 80 mehe ja 80 naisega, kellel ei olnud varasemast alkoholi tarbimisega probleeme, erinevate klaasidega katsed. Nad jagati kahte gruppi, millest esimese grupi liikmetele anti õlut kumerate külgedega klaasidest, millel olid veerandi, poole ja kolmveerandi märgid.

Teine grupp jõi õlut kumeratest klaasidest, millel ei olnud koguse märgistusi.

Teadlased jälgisid kui kiiresti kummagi grupi liikmed oma õlle ära jõid.

Ilmnes, et märgistatud klaasidest joodi õlu ära umbes 10,3 minutiga, samas kui märgistamata klaasidest 9,1 minutiga.

Teadlased tahtsid oma katsele kinnitust reaalsest elust ja jälgisid nädalalõppudel pubides kui palju erinevate kujudega klaasidest õlut joodi.

Ilmnes, et kui pubi pakkus õlut sirge küljega klaasidest, siis oli müük väiksem. Kui aga kumera küljega klaasidest, siis suurem.

Seega sirgete külgedega klaaside puhul juuakse alkoholi vähem.

Teadlaste sõnul oli nende katse üsna piiratud, haarates vähe inimesi ja pubisid ning tulemuste põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) puhul on alkoholi liigtarbimine ülemaailmne probleem, mis aastas toob kaasa 3,3 miljonit surma.

Tagasi üles