Hiina arheoloogid on välja kaevamas veel suures koguses kuulsasid terrakotasõdalaste kujusid.
Hiina terrakotasõdalaste armee täieneb
Hiina esimese keisri, Qini dünastiasse kuulunud Qi Shi Huangdi mausoleumi juures on lahti kaevatud üks selline terrakotaarmeed sisaldanud kaevandis, kuid nüüd tegeletakse teisega, kus on veelgi suurem kogus kujusid, edastab foxnews.com.
Eksperdid alustasid teise ala kaevamist 30. märtsil ning nüüdseks peetakse seda arheoloogiliselt väärtuslikumaks kui esimest.
Arvatakse, et seal võib olla umbes 1400 sõdalase ja hobusekuju, kuid ka 89 sõjavankrit ja muud varustust.
Arheoloogide sõnul aitavad uued leiud neil täiendada oma teadmisi Qini dünastia sõjakultuuri ja relvastuse kohta.
«Teises kaevandis asuvad kujud on esmalt leitud kujudest täisulikumad ning annavad paremini edasi terrakotaarmee tegelikku olemust,» teatas kuraator.
1974. aastal juhuslikult farmeri poolt avastatud matmiskoht on Hiina üks suuremaid turismipaiku, tuues kohale igal aastal sadu tuhandeid inimesi.
Terrakotaarmee lasi endale teispoolsusse kaasa panna Hiina esimene keiser Qin Shi Huangdi, kes suri 210. aastal eKr olles endale allutanud enamiku nüüdsest Hiina alast.
Arvatakse, et keisrile pandi kaasa üle 8000 kuju, mille seas on nii sõdureid, hobuseid, sõjavankreid, keisri lähikondlasi, armeejuhte, akrobaate, muusikuid ja teisi.
Keisri mausoleumist on suur osa veel väljakaevamata ja läbi uurimata.
Iidsete kirjutiste kohaselt koosneb keisri matmispaik mitmest kompleksist ning selles on ka veeallikas, kompleksi ehitamisel surnud töömeeste jäänused kui ka konkubiinid, kes maeti elusalt koos surnud keisriga.
Iga terrakotafiguur kaalub umbes 181 kilogrammi ning kõrgus sõltub sõjalisest auastmest ulatudes 180 sentimeetrist 190 sentimeetrini. Kindraleid on kujutatud kõike pikematena.
Kujud olid alguses erksavärvilised, kuid sajanditega on värv hävinenud. Kõik kujud on erinevad ning neil on detailselt välja toodud rõivadetailid, kehakuju ja näojooned. Oletatakse, et kujude tehti tegelike sõdurite järgi.
Keiser Qi Shi Huangdid tuntakse kui julma valitsejat, kes lasi samas ehitada suure teede- ja kanalitevõrgustiku ning alustas Suure Hiina müüri rajamist.
Samuti kehtestas ta ühtse kirjakeele, raha ja seadused.