Vladimir Putin on olnud võimul 15 aastat!

Laps Vladimir Putini pilti katsumas

FOTO: SCANPIX

Venemaa president Vladimir Putin sai võimule 7. mail 2000. aastal ning nüüdseks on ta riigitüüri juures olnud 15 aastat.

Oma esimesel valitsemisajal andis Putin Briti ringhäälingule BBC-le intervjuu, milles sõnas, et Venemaa on osa Euroopa kultuuriruumist  ning ei pidanud võimatuks, et Venemaa millalgi NATOsse astub, kirjutab The Guardian.

Viimase paari aasta sündmuste valguses võib tunduda võimatu, et Putin kunagi midagi sellist ütles.

Nüüd 15 aastat hiljem on Venemaa hoopis teistsugune riik kui oli Putini võimule saamise ajal. Putinit on hakatud mitmel pool Euroopas tituleerima tsaariks ja diktaatoriks.  

Venemaal tehtud küsitluste kohaselt on Putin läbi Venemaa ajaloo kõige populaarsem valitseja.

«Tsaar Vladimir on osanud oma kodumaast teha sellise, nagu talle meeldib ja mitte keegi ei julge ta tegevust kahtluse alla seada ega talle vastu astuda,» teatas Saksa väljaanne Bild.

Venemaa ja lääne suhteid on viimastel aastatel lõhkunud Ukraina kriis. Venemaa praegused juhid lähtuvad poliitikast, et nad peavad välismaal elavate venelaste õigusi kaitsma ning seda kasvõi jõu abil.

Krimmi anastamine iseseisvalt Ukrainalt oli lihtsalt «eelsoojendus» seni Ida-Ukrainas toimuvale.

Lääne ekspertide arvates on Ida-Ukraina konflikti käivitajaks Venemaa, mis relvastab salaja sealseid separatiste. NATO teatel on Ida-Ukraina mitmes osas nähtud Venemaa sõjaväelasi ning relvastust.

Politoloogide arvates oleks lääs pidanud juba 2008. aasta Gruusia konflikti ajal saama aru, millist poliitikat Putin ajab.

Kui Venemaa presidendiks oli Boriss Jeltsin, tegi Venemaa NATOga koostööd, kuid Putini võimule saadest hakkas see nõrgenema ja nüüd on hoopis kriisis.

Putin on seisukohal, et NATO laienemine itta ohustab Venemaad ning Venemaa peab selle tõttu suurendama kaitsekulutusi ja tugevdama kaitseväge.  

Venemaa katsetab lääne taluvuse piire nii lennukite kui allveelaevadega. NATO on pidanud viimastel aastatel tegelema aina enam teiste riikide õhuruumi ja vetesse tunginud Venemaa sõjalennukite ja-alustega.

Rootsi ja Soome on Läänemerel otsinud mitu korda võõrriigi allveelaevu, mida on peetud Venemaa laevadeks.

Putin on 15 aasta jooksul ajanud poliitikat, mis on aidanud tal opositsiooni suu kinni panna ja tema võimu suurendada.

2004. aastal allkirjastas ta seaduse, mis võimaldab tal määrata kubernere ning selle alusel saab ta panna võimule talle sobivad isikud.

Putini esimene valitsemisaeg presidendina kestis 2000 – 2008. Pärast seda pidi ta põhiseadusest tingitud põhjusel «trooni» loovutama ja temast sai peaminister. Venemaa presidendiks oli 2008 – 2012 Dmitri Medvedev.

Putinist sai pärast Medvedevit uuesti Venemaa president ning parlament kiitis heaks presidendi ametiaja pikendamise kuue aastani.  Putin saab seega Venemaad juhtida 2024. aastani.

Putin on teatanud, et ta ei välista kandideerimist Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel.

Kui Putinil see tõesti õnnestub, siis saab temast Venemaa kõige pikaajalisem juht, kes edestab Nõukogude Liidu juhte Leonid Brežnevit ja Jossif Stalinit.

Putin ei ole lasknud opositsioonil eriti häält teha. Kuigi Venemaal toimusid 2011 – 2012 ulatuslikud väljaastumised, milles protesteeriti Putini uue võimule tuleku vastu, ei andnud see tulemusi. Nüüdseks on väga vähe neid, kes oleksid valmis Putinile vastu astuma.

Putin on oma kõige ägedamad vastased lihtsalt trellide taha või vangilaagrisse saatnud. Üks neist on kunagine edukas naftamagnaat Mihhail Hodorkovski, kes oli kümme aastat Ida-Siberis vangistuses. Ta vabastati 2013. aastal amnestia alusel ning ta lahkus kohe Saksamaale.

Putini Venemaa on uurivate ajakirjanike jaoks ohtlik paik, kuna ajakirjanike mõrvad on seal tavalised.

Üks kuulsamatest elu kaotanutest on Anna Politovskaja, kes uuris Tšetšeenia sõjas toimunut. Ta lasti maha 7. oktoobril 2006. aastal.

Politovskaja mõrva ja Moskva korrusmaja plahvatust uurinud endine KGB agent Aleksandr Litvinenko kaotas elu radioaktiivse polooniumi tõttu. Ta süüdistas haiglas enne surma Putinit tema mõrva tellimises.

Selle aasta veebruaris lasti Moskvas maha Venemaa endine asepeaminister ja opositsioonijuht Boriss Nemtsov. Nemtsov oli enne surma uurinud Sotši olümpiamängudega seotud korruptsiooni.

Nemtsovi surmaga hakkas Venemaa opositsioon lagunema. Venemaa riiklike börsifirmade korruptsiooni uurinud Aleksei Navalnõi on seni Vene võimudele pinnuks silmas ning teda arreteeritakse erinevatel välja mõeldud põhjustel.

Teine opositsiooniliider, male suurmeister Garri Kasparov põgenes Venemaalt ega plaani naasta.

Putini ajajärgul on kodanikeorganisatsioonid sattunud põlu alla. 2012. aastal kehtestatud seaduse kohaselt on kõik kodanikeorganisatsioonid, mis saavad raha välisriikidest, automaatselt välisagendid.

Sõnavabadusega on Venemaal lood väga halvad, sest opositsiooniväljaandeid on suletud ja riik kontrollib meediat raudse käega.

Televisoonis on lubatud vaid heaks kiidetud «tõde» ning keelatud on mitmed välismaised internetileheküljed, mida peetakse venelaste moraali jaoks ebasobivaks.

Lisaks opositsioonile, kodanikeorganisatsioonidele ja meediale on Putini «hammaste vahel» ka seksuaalvähemused.  2013. aastal kehtestatud seaduse kohaselt ei tohi alaealiste seas teha homopropagandat, kuid koos selle seadusega on kasvanud seksuaalvähemuste vastased rünnakud.

Putini poliitika kohaselt mängis Nõukogude Liit Teise maailmasõja lõpetamises juhtivat rolli ning tollase juhi Jossif Stalini julmused olid omas asjastus vajalikud.

Putini võimule tulles hakkas ta oligarhe riigi võimu alla painutama. Kõige kuulsam juhtum oli naftafirmaga Jukos ja selle juhi Mihhail Hodorkovskiga.

Venemaa majandus on kriisis ja seda nii lääne kehtestatud sanktsioonide kui siseriiklike probleemide tõttu.

Venemaa otsib praeguses olukorras uusi liitlasi, keda on leitud paariariigi Põhja-Korea kui ka Lõuna-Ameerika riikide näol.

Putini 15 aasta pikkuse võimu ajal ei ole Venemaal korruptsioon vähenenud, pigem kasvanud. 2014. aastal oli Venemaa Transparency International nimekirjas 175 riigi seas 136. kohal.  Organised Crime and Corruption Reporting Project nimetas siis Putini korruptsiooni «aasta inimeseks».

Putini vara suuruse kohta on vastuikäivaid andmeid. Arvatakse, et tema kui riigijuhi kasutada on 23 paleed, villat ja korterit, millest umbes kümme võib olla ostetud kuritegeliku raha abil.

Ka olevat Putinil 23 erinevat veesõidukit, mille seas on ka luksusjahte.

Putinit tuntakse ta kallitest käekelladest, millest kõige hinnalisem olevat 200 000-eurone, kuid ta käel on nähtud ka 550 000-eurost käekella.

Venemaa presidendi aastane sissetulek on samas umbes 85 000 – 145 000 eurot.

Vladimir Putin ja ta nüüdseks eksnaine Ljudmila Putina läksid lahku 2013. aastal pärast 30 aasta pikkust abielu.  Neil on kaks täiskasvanud tütart.

Putinit on seostatud kunagise iluvõimleja Alina Kabajevaga, kellega tal väidetavalt olevat kaks last. Ametlikult ei ole see kinnitust leidnud.