/nginx/o/2015/05/08/4042749t1h0408.jpg)
Pärast seda kui natsi-Saksamaa 1945. aasta 8. mail alla andis, käskis USA kindral Henry H. Arnold kolonelleitnantil Owen Crumpil teha lahingutes kannatada saanud linnast värvifilm.
Värvifilm näitab, milline oli Berliin 1945. aasta mais
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu Berliinis algas nullist, sest suur osa hoonetest oli hävinud ja kasutamiskõlbmatud.
Pärast sõja lõppemist jagati Berliin sektoriteks.
Lääne-Berliin jäi USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli alla. Ida-Berliini okupeeris Nõukogude Liit. Lääne-Berliin oli täielikult ümbritsetud Ida-Saksamaa aladega.
Lääne- ja Ida-Saksamaal lõppes liitlaste okupatsioon 1949, kui 23. mail kuulutati välja Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik ja 7. oktoobril Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik.
Teise maailmasõja järgne USA projekt kandis nime Special Film Project 186.
Crump ja ta meeskond jäädvustasid lisaks Berliinile ka teisi sõjas kannatada saanud Euroopa suurlinnu. Samuti õnnestus neil intervjueerida nii natsi võimukandjaid ku ka tsiviilisikuid, kes olid liitlaste vangistuses, kaasa arvatud kuulsat Herman Göringit, kes oli Saksamaa lenniväe Luftwaffe juht.
Crumpi meeskond jäädvustas samuti Ohrdrufi ja Buchenwaldi koonduslaagrite vabastamise USA sõdurite poolt.
Filmi tuli sadu tunde ning tegemist oli Teise maailmasõja järgse suurima filmiprojektiga.