Täna 100 aastat tagasi, Esimese maailmasõja ajal 7. mail 1915 uppus Briti kunagine suurim liinilaev Lusitania, mis sai Saksamaa allveelaeva torpeedotabamuse.
Video: Saksa allveelaeva torpeedo viis 100 aastat tagasi Lusitania põhja
Laeval olnutest ligi 1200 hukkus ning 771 pääses eluga, edastab BBC.
Oma ajastu üks suuremaid aluseid Lusitania uppus Iirimaa ranniku lähedal seilates New Yorgist kodusadamasse Liverpooli.
Lusitania hukk tekitas 1915. aastal Ühendkuningriisi mitmeid Saksa ärimeeste vastaseid väljaastumisi.
USA oli siis selle rünnaku suhtes neutraalsel positsioonil, kuigi alusel hukkus ka 130 ameeriklast. USA astus Esimesse maailmasõtta alles kaks aastat pärast Lusitania hukku, 1917. aastal.
«1915. aastal oli Luistania kuulus alus ning Liverpooli visiitkaart. Ta uputamine sakslaste poolt oli üheks põhjuseks, miks USA hiljem sõtta astus,» teatas Merseyside´i meremuuseumi esindaja.
Lusitania pardal oli 600 inimest, kellel oli Merseyside´iga ühel või teisel viisil side.
Laevafirmale Cunard Line kuulunud alus lasti vette 1906. aastal ning sõitis Ühendkuningriigi ja USA vahel ka Esimese maailmasõja alguses, mil Atlandi ookeanil käivitus allveelaevasõda.
Lusitaniat peeti nii kiireks kui ka luksuslikuks laevaks, kuna sel oli telegraafiteenus, liftid, elekter ning suutis pardale võtta 50 protsenti rohkem reisijaid kui teised tollased reisilaevad.
Lusitania lahkus New Yorgist 1. mail 1915 ning jõudis Iirimaa lõunaranniku juurde 7. maiks. Saksamaa oli Ühendkuningriigi lähedased merealad kuulutanud ühepoolselt sõjatsooniks.
Saksamaa saatkond USAs andis ajalehtedes hoiatuse, et sõja tõttu on Lusitaniaga ohtlik sõita. Saksamaa arvates oli laeval sõjamaterjali, mida Suurbritannia tõi USAst.
Luisitania sai Saksa allveelaeva U-20 torpeedotabamuse pärastlõunasel ajal olles rannikust 11 meremiili kaugusel.
Torpeedo tekitas vööritrümmides plahvatuse, mis viis laeva kohe 15-kraadisesse kreeni. Meeskond püüdis alust juhtida ranniku suunas, kuid roolimehhanismid olid kahjustada saanud. Lusitania uppus vaid 18 minutiga.
Paljud merest leitud maeti Iirimaale Cobhi. Mani saare kalurid päästsid merest umbes 150 inimest.