Mis toimub alkoholi tarbimisel organismis?

FOTO: Vida Press

Väljaanne Medical Daily kirjeldab detailselt, mis toimub alkoholi tarbimisel organismis.

Alkohol imendub maost üsna kiiresti verre ning sealt edasi ajju.

Magu – alkohol imendub maost vereringesse. Imendumine on kiirem kui ei olda enne alkoholi tarbimist midagi söönud. Selle tõttu jääb näljane purjutaja kiiremini joobesse.  

Alkohol tõstab erinevate ensüümide eritumist, tekitab söögiisu ning ärritab mao limaskesta. Kui maohappe tasakaal häirub, siis võib tekkida maohaav.

Suu ja neel – alkoholi liigtarbimist seostatakse söögitoru, kurgu, neelu ja suu vähiga. Alkoholis sisalduv etanool muutub organismis toksiliseks atsetaldehüüdiks. Just see aine võib panna rakud vohama ning tekitada vähihaiguse.

Vereringe – maost jõuab alkohol vereringesse, mille abil liigub kogu kehasse. Juba väike lonks veini laiendab veresooni. Kehatemperatuur ja vererõhk tõusevad, pulsilöökide sagedus kasvab.

Neerud – alkohol viib kehast vedelikku välja ja selle tõttu tekib suurem vajadus urineerida. Veekadu tekitab janu ja võib liigsel alkoholitarbimisel tekitada organismis veepuuduse.

Tavaliselt tekib alkoholi juues alates esimesest alkoholiannusest 20 minuti pärast urineerimisvajadus.

Kopsud – alkoholijoobes olles võib tekkida õhupuudus. Tihedama hingamisega võib kaasneda see, et joodav alkohol ei jõua söögitorru, vaid hingetorru, tuues kaasa köhimise.

Maks  - maks puhastab organismi jääkainetest ja abistab seedeprotsessi. Pidev alkoholitarbimine võib tuua kaasa maksakahjustuse. Palju alkoholi tarbivatel isikutel võib tekkida maksa rasvumine.

Probleemiks võib olla ka maksatsirroos, mille puhul maksa kude armistub ning vereringe on häiritud.

Maks põletab umbes ühe alkoholiannuse tunnis.

Aju – alkohol jõuab vereringe kaudu ajju, kus see mõjutab ajutööd, keha motoorikat ja käitumist.