Lenini salaarmastus oli Apollinarja Jakubova?

Vladimir Iljitš Leninit kujutav plakat Foto: SCANPIX

Väidetavalt oli  Venemaa bolševike juhi Vladimir Iljitš Lenini suur salaarmastus naine nimega Apollinarja Jakubova, kellega tal olid tulised vestlused poliitika teemal.

Seni ei olnud teada, milline see naine välja näha võis, edastab Daily Mail.

Briti Londoni Queen Mary ülikooli ajaloolane Robert Henderson leidis Venemaa riigiarhiivis revolutsionäär Vladimir Burtsevi kohta infot otsides nimetatud naise foto.

Pildil on näha noort, kena välimusega Jakubovat ning see foto on tehtud ajal, mis ta oma poliitilise tegevuse eest Siberi vangilaagris karistust kandis.

Hendersoni andmetel olid Lenin ja Jakubova kirjavahetuses ning Lenin nimetas naist Lirotškaks ja hiljem ka Kubotškaks.

«Võib oletada, et Kubotška on lühend Jakubovast ning Lirotška Apollinarjast,» selgita ajaloolane.

Õigeusupreestri tütar Jakubova põgenes 20. sajandi algusaastatel Siberi vangistusest läbides 10 000 kilomeetrit, et jõuda Ühendkuningriiki Londonisse.

Temast sai seal Venemaa sotsiaaldemokraatliku töörahva partei eksiilis asuva rakukese üks juhte. Ta korraldas kommunistlikke debatte nii East Endis kui Whitechapelis.

Hendersoni andmetel oli Jakubova väga energiline naine, kes olevat Lenini abieluettepaneku tagasi lükanud. Lenin ei olevat sellest terve oma elu toibunud.

Jakubova ja ta abikaasa Konstantin Taktarjev suhtlesid Lenini ja tema naise Nadežda Krupskajaga ning Lenin käis 1902 – 1911 sageli Londonis.

Leninile Jakubova meeldis, kuid samas süüdistas ta teda anarhismis.

Jakubova õppis Peterburi ülikoolis matemaatika ja füüsikat ning enne Venemaalt põgenemist töötas ta õpetajana. Ta tutvus sel ajal ka Lenini tulevase naise Krupskajaga.

USA ajakirjanik Louis Fischer kirjutas juba 1964. aastal, et Lenin kosis Jakubovat, kuid naine lükkas abieluettepaneku tagasi.

«Ei ole täpselt teada, kas Lenin tegi abieluettepaneku või mitte ning kas naine lükkas selle tagasi, kuid Jakuboval oli iseloomujooni, mis muutsid ka kõige kõvasüdamelised pehmeks,» teatas Henderson.

Noore Jakubova sõbrad kirjeldasid teda kui seksikat, intelligentset, kindlameelset, otsekohest ja ausat naist, kes «lõhnas nagu kevadine aas».

Lenini ja Jakubova teed läksid hiljem lahku. Lenini naise Krupskaja kirjadest on teada, et ta tundis Jakubova suhtes pikka aega armukadedust.

Jakubova tuli koos abikaasaga Londonist Peterburi tagasi 1908. aastal, kuid alates sellest  on temast vähe teada.

Oletatakse, et ta suri millalgi 1913. ja 1917. aasta vahel.

Jakubova lesk kirjutas 1924. aastal, et ta naine oli isetu ning andis oma elu töölisklassi aadete eest.

«Nii nagu paljud teised revolutsionäärid, on ka Jakubova Venemaa revolutsiooni ajaloost kadunud. See naine väärib siiski meenutamist, kuna ta aitas vaestel haridust saada,» lausus Briti ajaloolane.

Vladimir Iljitš Lenin (1870 – 1924) oli tsaari-Venemaa revolutsiooni korraldaja ning Nõukogude Liidu looja ja esimene juht.

Simbirskis jõukas keskklassi peres sündinud mees visati ta radikaalsete vaadete pärast ülikoolist välja. Ta suundus Peterburi, kus hakkas tegema kommunistlikku kihutustööd.

Lenin vahistati ja saadeti Siberisse asumisele, hiljem tegutses ta Lääne-Euroopas, kus tutvustas Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei eesmärke.

1917. aastal saabus ta tagasi Venemaale, kus korraldas oktoobrirevolutsiooni, millele järgnes  tsaarivõimu kukutamine  ning kolm aastat kestnud kodusõda.

Leninile tehti 1918. aastal atentaat, millest ta ellu jäi ning 1922. aastal tabas teda infarkt, millest ta täielikult ei taastunud.

Lenin suri 1924. aasta jaanuaris Moskva lähedal Gorkis.

Pilti vaata siit.