/nginx/o/2015/05/05/4031089t1h7b17.jpg)
Itaalia politsei kasutas Torino surlinal olevat kujutist tegemaks selle abil pildid, milline võis Jeesus noorena välja näha.
Itaalia politsei tegi pildid, milline võis noor Jeesus välja näha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseiuurijad võtsid aluseks arvutiprogrammi, mille abil luuakse kurjategijatest pilte, kirjutab Daily Mail.
Võeti Torino surilinal nähtav inimnägu, mis arvatakse kuuluvat Jeesusele, ning seda hakati «noorendama», muutes näoosi.
Itaalia politsei kasutab sama tehnikat aastaid varjus olnud maffiabosside pildi loomisel.
Möödunud kuul pandi surilina taas Torino katedraali vaatamiseks. Eksperdid on seni lahkarvamusel, kas selle negatiivis mehekujuga surilina puhul on tegemist Rooma impeeriumi aegse originaali või keskaegse võltsinguga.
1998. aastal tehtud süsinikuuringu kohaselt pärineb Torino surilina 13. sajandist ning seega võib olla valmistatud keskajal.
Siiani ei ole uurijad üksmeelel, kuidas ebatavaline kujutis loodi.
Katoliku kirik ei ole ametlikult tunnistanud, et tegemist võib olla surilinaga, millesse Jeesus mähiti.
«Tegemist ei ole kirikliku objektiga, kuid see aitab edastada ususõnumit,» teatas Torino peapiiskop Cesare Nosiglia.
Torino katedraali välja pandud surilina meelitab kohale tuhandeid palverändureid, kes seda pühaks peavad, tuues samas linna raha.
Surilina näeb Torino katedraalis 12 tundi ajavahemikul 7.30 – 19.30.
Arvatakse, et see surilina on kunagi Bütsantsi keisrite valduses ning pärast ristiretki jõudis Euroopasse. Esimene ülestähendus lina kohta pärineb Prantsusmaalt Lireyst 1353. aastast. See kuulus siis rüütlile Geoffroi de Charnayle, kes hukkus Poitiers lahingus 1356. aastal.
Arvatakse, et surilina tegi andekas võltsija ja mõrvar, kes pani linasse kellegi tema poolt tapetu.
Surilina uus kuulsus sai alguse 1532. aastal, mil see oli Savoias Chambery kabelis, kus see tulekahjus kannatada sai. Kohaliku kloostri nunnad parandasid siis lina nii hästi kui oskasid.
Savoia hertsog Emmanuel Philibert lasi 1578. aastal surilina viia Chamberyst Torinosse, kus see on seni.
Pilte vaata siit.