Nõukogude kirurg pidi Antarktikas endalt ise pimesoole eemaldama

Foto: Vida Press

Nõukogude Liidu kirurg, kes kuulus Antarktika ekspeditsiooni, pidi elu päästmiseks endale ise pimesoole operatsiooni tegema.

27-aastasel Leonid Rogozovil tekkisid terviseprobleemid ja alakõhus oli pidev valu, edastab BBC.

Kirurgi juhtumi paljastas ta poeg Vladislav Rogozov.

«Olles kirurg, ei olnud tal probleemi teha kindlaks, et tegemist on pimesoolepõletikuga. Ta oli teinud mitmeid pimesoole operatsioone, mis tavapärastes oludes on üsna rutiinsed. Kahjuks ei haigestunud ta tavakeskkonnas, vaid polaaralal,» lausus poeg.

Kirurg Rogozov oli kuuenda nõukogude Antarktika ekspeditsiooni 12 liikme seas ainus arst. See meeskond saadeti rajama Antarktikasse uut polaarjaama.

Novolazarevskaja polaarjaam valmis ja võeti kasutusele 1961. aasta veebruaris ning meeskond asus sinna elama.  

Aprilli lõpul oli kirurgi elu ohus ning väljast ei olnud abi oodata. Laevesõit Venemaalt Antarktikasse võttis aega 36 päeva ning laeva oli tagasi oodata alles järgmisel aastal. Lennukit ega helikopterit ei saanud kasutada tugeva tuule ja lumetormi tõttu.

Kirurg Rogozov pidi oma elu päästmiseks langetama karmi otsuse, sest pimesoole lõhkemine oleks võinud tuua kaasa surma.

«Tal tuli  end ise opereerida ja leida pimesool. Ta ei arvanud varem, et see on võimalik,» lisas poeg.

Juhtum leidis aset külma sõja ajal, mil ida ja lääs võitlesid ülemvõimu pärast nii kosmoses kui polaaraladel.

Novolazarevskaja jaama ülem pidi saama Moskvast loa, et kirurg end ise opereerida saaks.

«Kui mu isa oleks seal surnud, oleks see nõukogude polaarprogrammile negatiivselt mõjunud,» lausus Vladislav Rogozov.

Kirurg Rogozov langetas otsuse, et opereerib end, mitte ei sure ilma midagi enda heaks tegemata.

«Ma ei suutnud valu tõttu magada, tundsin nagu noatorkeid. Mu hinge läbis lumetorm, milles peitus 100 šaakalit. Probleem ei kao kuhugi ning suure tõenäosusega pean end ise opereerima, ma ei tea, kas tulen sellega toime,» kirjutas nõukogude arst oma päevikusse.

Rogozov tegi detailse plaani, kuidas operatsioon peaks kulgema.

Ta jagas kolleegidele ülesanded, et teda operatsioonil abistada. Kaks põhilist isikut ulatasid talle opereerimisvahendeid ning hoidsid lampi ja peeglit.

Operatsiooniruumis oli ka polaarjaama juht juhuks, kui keegi assisteerijatest peaks minestama.

«Ta andis detailsed juhised ka selleks puhuks kui ta ise peaks operatsiooni ajal teadvuse kaotama. Siis tuli talle adrenaliini süstida ja kunstlikku hingamist teha,» teatas poeg.

Üldanesteesiat ei saanud kasutada, kuna arst pidi end ise opereerima. Ta kasutas kohalikku tuimestust kõhupiirkonnas ning suutis haige organi eemaldada.

Kirurg Rogozov tahtis kasutada peeglit, kuid see osutus liiga segavaks ning ta otsustas opereerida vaid tunnetusele toetudes.

Operatsiooni viimases etapis oli ta nii väsinud, et hakkas minestama.

«Oli tekkinud verejooks ning ma hakkasin nõrgenema, tekkis uimasus. Iga  4 – 5 viie minuti järgi pidin 20 – 25 sekundit puhkama,» kirjutas ta hiljem päevikus.

Tal kulus enda opereerimiseks kaks tundi ning operatsioon osutus edukaks. Siis võttis siis antibiootikume ja unerohtu, et taastuda.

Kaks nädalat hiljem oli ta paranenud ja asus uuesti tööle.

Nõukogude Liit rakendas kirurg Rogozovi ebatavalise ellujäämisloo oma propagandamasina ette, kuulutades ta kangelaseks.

Leonid Rogozov jätkas pärast Antarktika ekspeditsiooni arstikarjääri Leningradi haiglas ning ta suri 2000. aastal 66-aastasena.

Kirurgi poja Vladislav Rogozovi arvates oskas ta isa keerulises olukorras olles näha vaid positiivset poolt ja see mängis suurt rolli ta ellujäämises.

Pilti vaata siit.