Arheoloogid on veendunud, et leidsid Waterloo lahingu esimesed musketikuulid

Šotimaa Glasgow ülikooli juhitav arheoloogidegrupp on teinud juba mõnda aega väljakaevamisi Belgias Waterloo lahingu toimumispaigas ning nüüdsel teatel võisid nad leida selle lahingu alguses lastud esimesed musketikuulid.

Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Brüsselist 15 kilomeetri kaugusel Waterloo lähedasel alal, edastab Reuters.

Arheoloogid uurisid Hougoumonti farmi ala, mis oli vallutatud Briti sõdurite poolt ning mida Prantsuse sõdurid püüdsid tagasi vallutada.

Enne nüüdset laialdast väljakaevamist tehti piirkonnas metallidetektoriuuringuid ja pistelisi kaevamisi.

Rahvusvahelist uurijaterühma juhtiva šotlase Tony Pollardi sõnul on kõige huvitavamaks leiuks ränilukuga musketite kuulid, kuid leitud on ka relvaosi ja sõdurivormide nööpe.

«Ajalooallikatest on teada, et ööl enne Waterloo lahingut käis prantslaste ja liitlasvägede sõdurite vahel niiöelda katsetulistamine, tegemaks vaenlase asukohta kindlaks. Tegelik Waterloo lahing peeti samas kohas. Olen veendunud, et leitud musketikuulid pärinevad lahingu algushetkedest,» teatas Pollard.

Belgia Ghenti ülikooli teadlase Marc Van Meirvenne`i sõnul ei ole Waterloo lahingupaigast varem nii palju leitud kui nüüd.

«Nüüdistehnoloogia võimaldab teha lihtsa vaevaga kindlaks alad, mis on kaevamist väärt,» lisas arheoloog.

Tema arvates peidab Hougoumonti farmi maa endas vähemalt ühte massihauda.

Waterloo lahingus langes tuhandeid sõdureid, mis on neljandik osalenutest, kuid seni on leitud vaid ühe sõduri jäänused.

See skelett avastati 2012. aastal Butte du Lioni piirkonnast ning tal oli seni musketikuul roiete vahel.

Teadlaste sõnul kuulub see skelett sakslasele Friedrich Brandtile, kes võitles Napoleon I vastu Briti armee ridades ajamaks prantslased välja oma kodukohast Hannoverist.

Arheoloogide arvates ei pruugi nad palju inimjäänuseid leida, sest Waterloo elanikud põletasid hukkunud sõdureid ning kasutasid inimtuhka põldude väetamiseks.

Waterloo väljakaevamistega on seotud ka tänapäeva Briti sõjaveteranid, kes saavad Operation Nightingale raames uurimistel osaleda ning samas ravivad sellega Afganistanis saadud psüühilisi probleeme.

Arheoloogide sõnul ei ole kunagine sõjapidamine praegusest diametraalselt erinev ning armee esindajad saavad neid oma lahingutundmisega abistada.

Wikipedia: Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja liitlasvägede vahel, mille moodustasid Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.

Lahingukoht asub Belgias, kahe kilomeetri kaugusel Waterloo linnast ja 15 kilomeetri kaugusel Brüsselist. Lahing toimus 10 kilomeetri pikkusel alal Brüsselisse suunduval maanteel.

Tegemist oli Prantsusmaa keisri ja väejuhi Napoleoni viimaseks jäänud lahinguga.

Napoleoni vastane koalitsioonivägi kaotas umbes 21 000 ja Napoleon 25 000 meest. Ekspertide hinnangul hukkus Waterloo lahingus umbes 80 sõdurit minutis.

Napoleon püüdis pärast troonist loobumist põgeneda Põhja-Ameerikasse, kuid Briti laevad blokeerisid Prantsuse sadamad. Napoleon andis alla ning kuningas Louis XVIII võim taastati.

Napoleon elas kuni oma elu lõpuni 1821. aastal Saint Helena saarel eksiilis.

Tagasi üles