Maiade iidne linn on rajatud võrgustiku põhimõttel

Maiade linna jäänused

FOTO: SCANPIX

Arheoloogid leidsid Guatemalas Peténis maiade iidses linnas Nixtun-Ch'ichis väljakaevamisi tehes, et see on rajatud lähtudes võrgustikust.

Selles linnas elati ajavahemikul 600 – 300 eKr, ajal mil seal piirkonnas esimesed linnad tekkisid, edastab Live Science.

USA New Yorgi Queens College teadlase Timothy Pughi sõnul on see linn rajatud võrgustikuna ning sellist ei ole leitud mitte üheski teises maiade linnas.

«Arvame, et sellise linna rajajaks oli väga võimas ja nutikas valitseja. Mehhikos asuv Teotihuacan on samuti rajatud võrgustikuna, kuid seda linna ei seostata maiadega.  Nende kahe linna vahel ei ole seost,» lausus Pugh.

Pugh alustas Nixtun-Ch'ichi uurimist juba 1995. aastal, keskendudes maiade hilisema perioodi ehitistele. Uurimise käigus jõuti aga ka varasemateni, mille abil saadi pilt linna kunagisest ehitusest.

Pughi sõnul oli linnas tseremoniaalteed idast läände erinedes vaid tegelikust idasuunast kolme kraadi võrra.

«Leidsime sirgjoontel olevate ehitiste jäänuseid, mis asuvad põhilisel tseremoniaalalal. Nende 15 seas on «äralõigatud» ülaosaga püramiide, mille kõrgus ulatub 30 meetrini,» teatas arheoloog.

Tseremoniaaltee lõpus on mitmikstruktuur, mis koosneb püramiididest kui veel teistest ehitistest olles esiosaga üksteise suunas.

Selliseid struktuure on leitud ka teistest maiade varase perioodi linnadest.

«Elurajoonid jäävad seal tsermoniaalaladest põhja ja lõunasse ning ka need on üles ehitatud võrgustikuna. Tegemist võis olla väga särava linnaga, kuna ehitised olid kaetud valge kipsiga,» lisas Pugh.

Teadlased oletavad, et linn rajati põhisuunaga itta, kuna see järgis päikese liikumist. Maiade jaoks oli päike jumalus- ja kummardamisobjekt.

Linna ümbert leiti kaitsemüüri jäänuseid, mis lubavad oletada, et maiad pidid oma linna välisvaelase eest kaitsma.

«Enamik maiade linnu ulatuvad laiadele aladele ning ka seal on tänavad, kuid nimetatud linn on ehitatud täiesti võrgustikuna. See viitab kontrollivajadusele,» lisas arheoloog.

Euroopas hakati võrgustiklinnu rajama alles renessansis, kuid maiad tegid seda sajandeid varem.

«Maiadele ei pruukunud meeldiad elada sellises linnas, kuna tegemist oli üsna kergelt kontrollitava keskkonnaga,» arvas Pugh.

Kuna iidse linna jäänustega maad kuuluvad karjakasvatajatele, siis on see seisnud sajandeid puutumatuna.

«Karjakasvatajad kaitsevad neile kuuluvaid maid ning aardekütid ei ole paigale lähedale pääsenud,» nentis Pugh.

Neil karjamaadel kõrge rohi, mis kaitseb paika nii erosiooni kui liiga uudishimulike pilkude eest.

Populaarne

Tagasi üles