Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Liina Vahter pelgab meedia tähelepanu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Liina Vahter
Liina Vahter Foto: Jelena Rudi

Eile ilmus nooruke amatöörnäitlejanna Liina Vahter saate «Tantsud tähtedega» esitlusele tavalistes madalates tänavasaabastes, eristudes nii teistest naissoost osalistest. Liina tantsutreener Mairold Millert oli temast seetõttu terve peajagu pikem.


Viimasel ajal seoses erakordselt populaarse «Ühikarottide» sarjaga piisavalt ekraaniaega saanud Liina suhtub tantsusaatesse siiski ettevaatlikult. «Ma kardan meedia tähelepanu,» tunnistas Liina. «Ja mitte iseenda pärast, vaid kolmandate inimeste pärast, oma pereliikmete ja nende pärast, kes mind tunnevad. Kõige vähem tahan ma neile piinlikkust valmistada. On vist mingil määral paratamatu, et nad hakkavad minust teisiti mõtlema. Kindlasti mõjutab ja muudab mind ka see saade. Annan endast kõik, et jääksin iseendaks ja midagi suurt, olulist minus ei muutuks. Eks see ole näha…»

Liina elus on napilt aastaga toimunud peadpööritavad muutused. Tallinnasse tulnud tundmatust väikelinnatüdrukust on saanud ülipopulaarse noorsooseriaali näitleja ja glamuurse tantsusaate staar.

«Oi, ma olin pisikene tüdruk, Türilt pärit, tulin suurde Tallinna linna, avastasin maailma, õppisin uusi inimesi tundma,» laseb juuksuriharidusega tütarlaps nakatavat naeru.  «Aasta aega tagasi ei tundnud ma mitte kedagi. Olin mina ise, pisikene tüdruk. Ma ei saa ise ka veel aru, mis juhtunud on, ei oska üldse kommenteerida. Ma ei ole seda analüüsinud, ilmselt olin õigel ajal õiges kohas,» viitab Liina enda osalemisele superstaarisaate konkursil. «See oli kah puht juhuslik ja ette planeerimata, aga küllap sealt see algas.»

Oma vanade sõpradega käib Liina endiselt läbi. «Ei, nemad mind uhkeks ei pea. Natuke on küll see asi, et puhtalt füüsiliselt ei ole aega.. Hommikul kaheksast trenni, tööle ja nii õhtuni välja. Ma loodan, et nad ei arva «No nüüd on ära tõusnud, pole aega kunagi, kokku üldse ei saa…» Tegelikkuses ma ikka püüan neile tähelepanu anda nii palju kui võimalik.»
 

Tagasi üles