Noored sakslased ei näe sakslasi Teise maailmasõja kaotajana, vaid natsiohvrina

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adolf Hitler ja armee esindajad 1940. aastal
Adolf Hitler ja armee esindajad 1940. aastal Foto: SCANPIX

Saksamaal tehtud uuring näitas, et sakslased ei näe sakslasi Teise maailmasõja kaotajaks pooleks, vaid natsismi all kannatajateks.

Teise maailmasõja lõpust ja natsi-Saksamaa lüüasaamisest möödub 70 aastat ning nüüdsed saksa noored näevad juhtunut vanemast põlvkonnast erinevalt, kirjutab Time.

Uuring näitas, et vaid üheksa protsenti sakslasi peab Saksamaad Teise maailmasõja kaotajaks riigiks. See on 25 protsendi võrra vähem kui möödunud kümnendil.

Nüüdsed noored põlvkonnad näevad sakslasi diktaator Adol Hitleri ja natsirežiimi ohvritena.

Ajaloolane Florian Huber avaldas raamatu «Laps, luba mulle, et sa lased end maha», milles ta uurib sakslaste massilisi enesetappe pärast Teise maailmasõja lõppu.

«Ajakirjanikud küsisid minult, kas ma olen sakslastest teinud natsirežiimi ohvrid, mis ametliku seisukoha järgi nii ei ole. Sakslaste alateadvuses on juurdunud, et nemad on pahategijad ja teistmoodi ei saagi olla,» lausus Huber.

Mitu raamatut aga saaks kirjutada sakslaste hukkumisest liitlasvägede rünnakutes ja vägivallas ning sõja tõttu põgenemisest.

Münchenis avati uus muuseum, mis on pühendatud Saksamaa lähiajaloole rõhuga natsismi tekkepõhjustel.

Saksamaa sotsiaalnatsionalistlik partei asutati Baieri pealinnas Münchenis 1920. aastal ehk üks aasta enne seda kui Adolf Hitler selle juhiks sai.

Saksamaa kultuuriminister Monika Gruetters tänas Münchenit, et seal julgetakse tegeleda kaua aega tabuks peetud teemaga, et millist rolli see linn mängis natsismi tekkes.

Gruetters lisas, et Saksamaa uurib julma minevikku aina enam, kuna selle tunnistajaks olnud isikud on juba üsna eakad ning nende arv kahaneb kogu aeg.

Teise maailmasõja alguseks peetakse 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis Poolasse. Sõja lõpuajaga on lood segased, sest selleks saab pidada nii Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu sõlmimist 14. augustil 1945.

Euroopa riikide jaoks saab tähtsaks pidada kolme kuupäeva. 7. mail 1945 kirjutas Saksamaa Prantsusmaal Reimsis alla kapitulatsiooniaktile, 8. mail leidis aset Berliini kapituleerumine ning 9. maid saab Moskva aja järgi lugeda Berliini kapituleerumiskuupäevaks.

Mitmed ajaloolased aga peavad Teise maailmasõja tegelikuks lõpuks ja Saksamaa jaoks sõja lõppemiseks hoopis 12. septembril 1990 sõlmitud Ida- ja Lääne-Saksamaa ühinemislepingut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles