Venemaa teaduste akadeemia uurijate sõnul on Põhja-Jäämeres kaks ohtlikku tuumaallveelaeva vrakki, mis on nagu aegpommid.
Põhja-Jäämeres tiksuvad aegpommid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. aprill 2015, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul võib allveelaevades leiduv radioaktiivne kütus lekkimisel tuua kaasa keskkonnakatastroofi, kirjutab Barents Observer.
Üks Põhja-Jäämeres asuvatest laevadest on K-159, mis uputati Barentsi merel 12 aastat tagasi. Aluse kahes reaktoris on 800 kilogrammi tuumakütusejääke.
Venemaa teaduste akadeemia tuumajulgeoleku instituudi teadlase Mihhail Korbinski sõnul tooks tuumajääkide leke Barentsi merel kaasa kalapüügi lõppemise vähemalt kaheks aastaks.
Barentsi merd peetakse maailma üheks tähtsamaks tursapüügikohaks, kus eemajoones püüavad seda kala Venemaa ja Norra.
Korbinski arvates saaks probleemi lahendada vaid tuumaallveelaeva vraki pinnale tõstmisega.
Teine Vene tuumaallveelaev, K-27 uputati reaktorprobleemide tõttu 1982. aastal enne seda kui Nõukogude Liit liitus allveelaevade uputamist keelava rahvusvahelise konventsiooniga.
Selle laeva vrakk asub Novaja Zemlja st itta jääval merealal vaid 30 meetri sügavusel.
Alust ei oldud uputamise ajaks kasutatud 15 aastat, kuna ühes reaktoris oli olnud radioaktiivne leke ning jahutussüsteem oli vigane.
K-27 uputati arvates, et merevees ei ole tuumareaktor ohtlik.
Nüüdseks on selle ohtlikkus teada ning Korbinski sõnul võib juba 5 – 6 liitrit reaktorisse pääsevat merevett tekitada ahelreaktsiooni.
Enne aluse uputamist täideti reaktor bituumenit sisaladava seguga, kuid teadlaste sõnul laguneb see kiiresti.
Kui K-27s tekib ahelreaktsioon, siis toob see kaasa plahvatuse, millest satub radioaktiivne saast nii vette kui õhku.
Korbinski kinnitusel levib radioaktiivne saaste õhus kiiremini kui vees.
Venemaa ja Norra kahe aasta tagune ühisuuring näitas, et K-27 vrakk ei ole lagunenud ning siis arvati, et radioaktiivse aine lekkeoht on peaagu olematu.
Norra keskkonnaagentuuri Bellona juht Nils Bøhmeri sõnul on need kaks alust tegelikult väga ohtlikud ning need tuleks kiiremas korras mitme riigi koostöös Barentsi merest eemaldada.