/nginx/o/2015/04/30/4012769t1h2a8d.jpg)
Hiina aladel lendas umbes 160 miljonit aastat tagasi hiidsisalik, kes oma välimuselt meenutas tuvi ja nahkhiirt, kuna ta oli tuvi suurune, kuid tal olid nahkhiire tiibu meenutavad tiivad.
Video: 160 miljonit aastat tagasi lendas taevas «tuvi-nahkhiir»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuraajastul elanud lendnahkhiir sai teadusliku nime Yi qi ning see on hiidsisalikele pandud nimedest kõige lühem, edastab foxnews.com.
Yi qi tähendab tõlkes «kummalised tiivad» ning need lendhiidsisalikud elasid enne esimesi linde, kelleks oli arheopterüksid.
«See leid on mu karjääri kõige kummalisem, kuigi olen varem avastanud üsna ebatavalisi hiidsisalikke,» sõnas Pekingi paleontoloogiainstituudi paleontoloog Xu Xing.
Hiidsisalikud olid Maa «valitsejad» 130 miljonit aastat, kuid seni on nende eelajalooliste loomade kohta käivatest teadmistes suuri «auke», mis täitmist vajavad.
«Hiidsisalikest arenesid linnud, kuid siiski on veel momente, mis selles evolutsioonis üllatavad. Hiidsisalike lennuvõimeliseks saamine on olnud keeruline arenguprotsess,» nentis Xu.
Tema ja ta kolleegid avastasid Yi qi jäänused Hiina hebei provintsist. Teadlasi hämmastas luustik, mis oli nagu segu tuvist ja nahkhiirest.
Kanada paleontoloogi Corwin Sullivani sõnul suutis see «lind» nii lennata kui ka lasta end õhuvooludel kanda.
Sel ajaloolisel loomal oli membraan, mis meenutas nii nahkhiire kui ka lendorava lennumembraani.
Teada on, et lendhiidsisalikel olid suled, kuid mitte sellised nagu tänapäeva lindudel. Nahkhiire tiibade sarnane membraan aga lubas neil olla sulelistest hiidsisalikest aerodünaamiliselt edukam.
«Oletada võib, et Yi qi kasutas õhuvoolusid, mis teda edasi kandsid ning tegi tiibadega tööd harvemini,» lausus Kanada teadlane.
Teadlaste arvates kuulub Yi qi lennuvõimeliste hiidsisalike scansoriopterygid`e hulka, mille esindajaid on leitud vaid Hiinast.
Kuigi sel hiidsisalikul on mitmeid nahkhiirte omadusi, ei ole ta nendega suguluses, sest nahkhiired on imetajad.
Yi qi´il olid väga laiad tiivad, mille otsas olid kolme küünega küünised. Keskmine küünisega osa oli pikem kui kaks ülejäänut.
Selle looma pea oli väike ning suus olid tal teravad hambad, mille abil ta saaki rebis ja hammustas. Yi qi toitus peamiselt putukatest, väikeimetajatest, mis olid siis juba olemas ning sisalikest.
Yi qi leiti Hiinast paigast, mis juuraajastul oli metsane ala, kus leidus ka järvi.
Xu arvates ei ole Yi qi otsene arenguetapp lindudeni, vaid pigem oli tegemist ikkagi lendava hiidsisalikuga.