/nginx/o/2015/04/29/4010609t1hf783.jpg)
Lääne-Aafrikas Senegalis šimpanse uurinud teadlased avastasid, et need ahvid suudavad ja oskavad tööriistu ja relvi valmistada.
Teooria: naised hakkasid enne mehi tööriistu kasutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šimpansid murdsid oksi, tõmbasid lehed ära ning kasutasid nende otste teritamiseks hambaid, edastab YLE.
Sellised relvad olid umbes 75-sentimeetrised.
«Odadega» relvastatud šimpansid ründasid esikloomalisi galaagolasi, kelle tapsid. Vigastatud saakloomade puhul lasid šimpansid käiku hambad ja esijäsemed.
USA Iowa ülikooli teadlane Jill Prutez koos oma meeskonnaga oli seitsme aasta pikkuses uuringus tunnistajaks rohkem kui 300 sellisele juhtumile.
Varem tehtud uuringu kohaselt kasutavad šimpansid abivahendeid ka näiteks termiitide püüdmiseks.
Teadlaste sõnul oli enamik tööriistade ja relvade valmistajatest ja kasutajatest emasloomad.
Natuke üle 300 «relvastatud » rünnakust 175 tehti emaste poolt hoolimata sellest, et isaseid oli jahti pidanud gruppides rohkem kui emaseid.
Isased olid umbes 40 protsendi rünnakute taga, kuigi arvatakse, et isased on suuremad kütid kui emased.
Teadlaste tähelepanek emaste šimpanside jahikäitumise kohta võib kohandada ka varastele inimliikidele.
Nende liikide emased võisid olla isastest uudishimulikumad ja nutikamad ning nemad olid esimesed, kes hakkasid töö- ja jahiriistu valmistama ja kasutama.
«Võimalik, et mehe positsioon jahimehe ja kütina tuleb ümber hinnata ning naised olid tegelikult esimesed, kes hakkasid tööriistu kasutama,» lausus Pruetz.
Uurijate arvates ei saa kõrvale jätta võimalust, et isaste strateegia on teistsugune kui emastel ning nad ründavad galaagolasi siis kui need loomad on emaste šimpanside käest põgenema pääsenud.