/nginx/o/2015/04/28/4007961t1h952c.jpg)
USA ajakirjaniku ja teadusraamatute autori Elizabeth Kolberti sõnul ollakse Maal üsna lähedal kuuendale liikide massilisele väljasuremisele ning umbes pooled seni olemasolevatest liikidest võivad selle sajandi lõpuks kadunud olla.
Maal ollakse lähedal kuuendale liikide massilisele väljasuremisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolbert peab nüüdse võimaliku väljasuremise esmapõhjuseks inimtegevust, edastab Yahoo News.
Ta võrdleb nüüdset väljasuremist 65 miljoni aasta taguse liikide väljasuremisega, kuid nüüdset ei põhjusta asteroid.
Elizabeth Kolbert andis välja ka raamatu «The Sixth Extinction», milles ta kirjeldab praegu ja edaspidi Maal toimuvat.
«Inimkond otsustab oma tegevusega, millistele liikidele jäetakse võimalus ja millistele mitte. Mitte ükski teine olend ei ole selleni jõudnud ja kahjuks jätab inimkond endast sellise negatiivse pärandi,» seisab raamatus.
Kolbert ajab oma raamatus evolutsiooni ja varasemate väljasuremiste jälgi. Liikide väljasuremise teooria käidi esimest korda välja 1740. aastal, kuid siis veel ei peetud põhjuseks inimtegevust, vaid ikka loodusjõude.
Liikide väljasuremise teema kerkis üles siis, kui loodusteadlased hakkasid 18. sajandil leidma senitundmatute loomade luid.
Näiteks 1739. aastal avastati esmakordselt mammutisarnase looma mastodoni luud ning siis arvati, et tegemist on nii elevandi kui jõehobu jäänustega.
Prantsuse loodusteadlane George Cuvier oli esimene, kes arvas, et need luud pärinevad «meie maailma eelsest ajast». Teadlased hakkasid siis kaaluma võimalust, et varasematel aegadel on kadunud mitmeid loomi.
See arusaam tõi kaasa idee, et lisaks loodus- ja kosmilistele jõududele võib ka inimkond teistele liikidele ohuks olla.
Kolberti arvates mängib nüüdses liikide väljasuremises üsna suurt rolli kliimamuutus, kuid sama kaaluga on ka nüüdisaegne põllumajandus ja üha kasvava arvukusega inimkond.
Mida tihedamalt on elusolendeid, seda enam levib haigusi.
«Mitte ükski liik ei ole varem sel planeedil elu nii muutnud nagu seda on inimene. Meie planeedi varasemas ajaloos oli nii elu tekkimise ja väljasuremise etappe, kuid need ei olnud seotud inimestega,» teatas autor.
Viis varasemat liikide väljasuremist olid tingitud teistest aspektidest, mitte inimtegevusest.
Kolberti sõnul ei ole inimesed seni saanud aru oma tegevuse tagajärgedest ning ka sellest, et suur hulk liike on kohe-kohe välja suremas.
«Uuringud on näidanud, et kolmandik koralle, kolmandik magevee loomi, kolmandik haisid ja raisid, veerand imetajaid, viiendik reptiile ja kuuendik linde on need, mis võivad kaduda,» teatas liikide väljasuremist uurinu.