/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2010/09/23/437339t1h432d.jpg)
Selle nädala lõpul avatakse Viljandi linnaraamatukogu kojulaenutuse osakonnas juba kolmas näitus bibliofiil Vallo Rauna kogust. Seekord saab imetleda sadu aastaid tagasi trükitud õpikuid.
Bibliofiil Vallo Raun näitab raamatukogus kunagisi õpikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks pole huvilistel võimalik neisse põhjalikumat pilku heita, sest raamatukogutöötajadki asetasid haruldusi vitriinidesse, valged kindad käes.
Vallo Raun näitas uhkusega 1700. aastast pärit rummraamatut. See on mitmeosaline, ühendades katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid ja epistlid. Sealt loeti jumalasõna, vaadati kirikus laulusõnu ja juhatati talveõhtuti lapsed vokivurina saatel kirjatarkuse juurde.
Otse elu keskelt
Kõik õpikud on väga elulised. Nii toob 1896. aastal Tartus trükitud «Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst» järgmise õpetliku ja hoiatava näite. (Olgu selgituseks öeldud, et topeltkaashäälik tähendab vanas kirjaviisis seda, et talle eelnev täishäälik hääldub lühikesena.)
«Pilla Mats oli 4/9 omma ello ajast kõrtsude sees lakkunud; 2/9 olli temma ärra magganud; 1/9 olli temma tüddrukuid kiusamas, ning 2/9 omma ello ajast mu tühja takka ajamas. — Pilla Mats elas 36 aastat siin ilmas; paljuks oma ello aiast oli ta õiete pruukinud?»
On ka vähem hirmuäratavaid näiteid.
«1650 aastal essite said kartohwlid Saksa-male tuttawaks; mittuks aastat on möda läinud sest aiast sadik?»
Selle võiksid ju meie koolijütsidki välja rehkendada.
Ikka need komad!
Juba Tartus 1860. aastal ilmunud «Koli-ramat. Lühhikene õppetus õigest kirjotamisest» alustab tänapäevani kestvat võitlust komade eest.
«Hingamisse- ehk wahhe-märgid, mis kirjottamisseks prugitakse, on selle tarvis seätud, et nende abbiga kirjotatud juttust parreminne võib arro sada; sest mönnest kirjotussest ei sa suggogi arro, kui märgid pannematta jänud.»
Näiteks on toodud lause «Tulle ärra võtta minno poia kasa» — näiliselt tühipaljast komast sõna «ära» ees või järel sõltub, kas poeg tuleb kaasa võtta või mitte.
Selliseid lopsakaid ja elulisi näiteid võib tuua lõpmatuseni.
Särav valik eesti rahva vaimurikkusele aluse pannud raamatutest on näha kuu aega. Enne jõule tuleb veel üks näitus, millel Vallo Raun tutvustab oma kogu kalendreid.