/nginx/o/2015/04/27/4006507t1ha6c8.jpg)
Šotimaa, Kanada ja Islandi teadlaste uuring näitas, et inimestel, kellel on probleeme alaseljaga ja selles seljaosas on pidevad valud, on suure tõenäosusega lülisammas sellise kujuga nagu šimpanside lülisammas.
Alaseljavaludega inimeste lülisammas sarnaneb šimpanside lülisambaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erineva kuju põhjustavad lülisamba diskide vahel asuvad sopistused ja diskide kahjustused, edastab BBC.
Inimeste evolutsiooni käigus muutus lülisammas selliselt, et see võimaldas püstasendis sirgelt käia ning liikuda nelja jäseme asemel kahel jäsemel.
Teadlased võrdlesid šimpanside, orangutanide ja inimskelettide lülisammast, uurides lülide ja diskide asetust, püstasendis liikumist ja lülisamba üldist tervislikku seisundit.
«Leidsime, et inimestel, kellel oli alaselja diskide probleem, oli lülisammas sarnasem meie lähima inimahvist sugulase šimpansi lülisambaga kui neil inimestel, kellel ei olnud diskide ja alaselja probleemi,» selgitasid uurijad.
Uuring näitas, et inimeste alaseljavalud on sageli põhjustatud diskide vahel asuvatest Schmorli herniatest.
Samas ei teata, mis neid herniaid tekitab. Nende teket seostatakse stressi kui ka alaselja pideva pinges olekuga.
«Meie uuring näitas, et osa inimeste seljaprobleemid on tingitud lülisambast, mis oma ehituselt on sarnane inimahvide lülisambaga ning herniast. Need inimesed ei ole püsti käimisega nii hästi adapteerunud kui need, kellel seda probleemi ei esine,» selgitasid teadlased.