Mehhiko arheoloogid avastasid Teotihuacani Quetzalcoatli (Sulismao) püramiidi alusest tunnelist elavhõbedat.
Arheoloogid leidsid Teotihuacani püramiidist elavhõbedat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloog Sergio Gomezi sõnul leiti elavhõbedat paigast, mis oli olnud suletud 1800 aastat, edastab Daily Mail.
Gomezi arvates viitab elavhõbedaleid, et templisse on maetud kuningas või seal asub mingi tähtis rituaalne kamber.
Kesk-Mehhikos asuv Teotihuacan oli kunagine tsivilisatsioonikeskus ning selles linna leidub mitmeid massiivseid kivipüramiide. Linna ja impeeriumi õitseaeg oli 100 – 700 pKr.
Kui maiade valitsejate ja püramiidide saladuste kohta on üsna palju infot, siis Teotihuacani kultuuri kohta on seda minimaalselt.
Gomezi sõnul ei ole teada, kuidas elavhõbe võis püramiidi alusesse tunnelisse jõuda, kuid oletatakse, et see võis sümboliseerida teispoolsuse jõge või järve.
Varem on elavhõbedat leitud maiade linnadest, mis jäävad lõunapoole, kuid mitte Teotihuacanist.
Iidses Mehhikos oli elavhõbe väga haruldane aine, seda oli keeruline saada, kuid seda hinnati ta peegeldavate omaduste tõttu.
Teotihuacani elanikud ei jätnud endast kirjalikke mälestusi ning linn jäeti maha ammu enne seda kui asteegid 14. sajandil võimsaks said.
Hispaanlastest konkistadoorid uurisid ala 1670. aastatel, kuid väljakaevamistega alustati alles 1950. aastatel.
Gomez ja ta meeskond on püramiiditunnelit uurinud kuus aastat ning nad on sealt leidnud kümneid tuhandeid esemeid, kaasa arvatud kiviskulptuure, vääriskividega ehteid, hiiglaslikke merikarpe, kautšukist palle ja muud.
Möödunud aastal avastasid Gomez ja ta meeskonnaliikmed püramiidist kolm kambrit, mis asuvad umbes 18 meetri sügavusel.
Väljakaevamine kulgeb aeglaselt äärmise niiskuse, muda ja ka nüüd avastatud elavhõbeda tõttu. Arheoloogid peavad elavhõbeda pärast kandma kaitseriietust ja maski.
Teotihuacani elanikud oskasid saada elavhõbedat sisaldavast malmist, kuid elavhõbedat ei kasutatud ravimise eesmärkidel.
USA arheoloogi George Cowgilli sõnul on elavhõbeda leidmine suurendanud võimalust leida valitseja haud.
«Valitseja haua leidmine oleks nagu loto peavõit, kuna see lahendaks paiga valitsemise mõistatuse. Teooria kohaselt valitsesid seal maiade ühiskonnaga sarnaselt dünastiad, kuid seni ei ole me suutnud tollastele elanikele isegi ühist nimetust leida,» lausus arheoloog.
Mehhiko arheoloog Linda Manzanilla on arvamusel, et linna ei valitsenud mitte üks kuningas korraga, vaid valitsejate nõukogu.
Tema sõnul viitavad mitmele korraga valitsenud isikule linna freskod.