Surutis on arhitektuuripärlite kordategemise seisanud

Tartu Ülikooli õppejõud kunstiajaloolane Kaur Alttoa tutvustab Helme Maarja kiriku varemete vahel huvilistele selle keskaegse ehitise arhitektuurilist omapära. Foto: Vello Jaska

Kui tavaliselt keskenduvad sarja «Juured» kohtumised isikutele, siis sedapuhku olid ürituse peategelase rollis Helme kihelkonna kirikud. Paraku pole nende olukord kiita.

Ürituse peakõneleja, Tartu Ülikooli õppejõud ja kunstiajaloolane Kaur Alttoa ütles, et keskaegsed ehitised on olulised nii arhitektuurilisest, visuaalsest kui ka kunstiajaloolisest seisukohast. Taolisi hooneid ja rajatisi leidub ka Helme kihelkonna territooriumil.

«Kirjanduslikest allikatest on Helme kihelkonnas paiknevate arhailiste hoonete ja rajatiste kohta suhteliselt vähe lugeda. Kui üksikute kohta midagi märgitud ongi, siis üsna süsteemitult ja küsitava täpsusastmega,» tõi Alttoa aga välja probleemi. Samas olevat sarnane olukord kogu Lõuna-Eestis, kuna siit on aegade jooksul üle käinud väga palju sõdu.

Kuid keskaegsete hoonete ja rajatiste lagunemist soodustas teadlase väitel ka tol ajal kasutuses olnud materjal: Lõuna-Eestis enamkasutatud punane tellis puruneb tunduvalt kergemini kui paekivi.

Helme ordulinnus, mis kuulub ka arhitektuuripärlite hulka, on vaieldamatult selle piirkonna tõmbenumber. Sellel on muinsuskaitseline väärtus. Alttoa sõnul on kahju ainult sellest, et seal pole läbi viidud sisulisi uurimistöid.

Kunstiajaloolane püstitas siinjuures küsimuse, miks selline ehitis üldse püstitati ja kellele ta vajalik oli. Ta tõi välja, et kindlasti oli see kaitserajatis, aga samuti täitis ta võimukeskuse ning visuaalse märgi ülesandeid.

«Sisuliselt moodustab selline kompleks niinimetatud linnuseühistu. Selle juurde kuuluvad ka aida- ja laokompleksid, tallid ning muud eluliselt vajalikud ehitised. Oma hiilgeaegadel on ta olnud rahva redu- või turvapaik,» väitis Kaur Alttoa Helme ordulinnuse varemete juures.

Helme Maarja kiriku varemete juures juhtis Alttoa huviliste tähelepanu sellele, et kirik on ehitatud ordulinnusest suhteliselt kaugele. Ka alevik – oletatakse, et see on praegune Linna küla – on linnusest mõne kilomeetri eemale nihkunud.

Kiriku varemetega lähemalt tutvudes avaldasid kohalolijad kahetsust, et need lagunevad kiiresti. Siinjuures väitis vallavanem Tarmo Tamm, et varemete konserveerimisega on tegeldud juba aastaid, kuid praegune majanduslik madalseis on sellele kriipsu peale tõmmanud.

«Kiriku juures oli keskajal kindlasti ka kabel. Kabeli arhitektuur oli väga oluline, kuid sellest me teame kahjuks siiani veel liialt vähe,» ütles Alttoa.

Ürituse emotsionaalsemad ja põnevamad hetked olidki muistse Helme kiriku lähistel olevate Issanda Ihu kiriku – seda on nimetatud ka kabeliks – varemete juures viibides. Juba eemalt tervitasid saabujaid sümboolse kiriku kella helin ja Vello Haasi kujundatud tulede kompositsioon. Nõo kiriku mees­ansambel esitas 270 aastat tagasi tuleroaks langenud ehitise varemete vahel laulu «Õhtu jõuab kätte».

Nõo koguduse õpetaja Mart Jaanson pidas varemete vahel ka jumalateenistuse.