/nginx/o/2015/04/24/3997649t1hf302.jpg)
Teadlased avastasid USA kuulsas Yellowstone´i rahvuspargi sügaval pinnases suure magmareservuaari.
Yellowstone´i rahvuspargis leiti suur magmareservuaar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sealse supervulkaani all on ülessulanud kivimite vedelat massi on nii palju, et sellega saaks täitas Suure kanjoni mitmeid kordi, edastab Live Science.
Asjatundjate kinnitusel ei viita leid, et supervulkaan kohe purskama hakkaks ja katastroofi tekitaks.
Magmaresevuaar asub 19 – 45 kilomeetri sügavusel ning ulatub 48 kilomeetri ulatuses loodest kagusse ja 70 kilomeetri ulatuses edelast kirdesse.
Selle magamakogumi suurus on 46 700 kuupkilomeetrit.
Yellowstone´ist on ka varem leitud magmakambreid. Üks selline on nagu hiiglaslik pann, mille «käepideme» osa ulatub 30 kilomeetri pikkuselt loodest kagusse ning «pann» 90 kilomeetri ulatuses edelast kirdesse.
See magmakamber asub 5 – 14 kilomeetri sügavusel.
Teadlaste arvates leidub seal nii sulamagmat kui ka kuumi kristalle.
See magmakamber olevat aga liiga väike selleks, et supervulkaanis purset tekitada.
Lisaks on veel väiksemaid magmakambreid, mille mõõtmed on kahe nimetatud omast väiksemad.
«Nüüdseks on teada, et Yellostone´i vulkaani all on terve magamareservuaaride süsteem,» lausus Utah ülikooli teadlane Hsin-Hua Huang.
Supervulkaanide pursked võivad tekitada looduskatastroofi, mis võib hävitada ka inimkonna. Maal on tänapäeval tosin supervulkaani ning üks suuremaid asub Yellowstone´is.
Yelloswstone´i kaitseala on kaldeera ehk hiiglaslik kraater, mille suurus on 65 korda 40 kilomeetrit.
Yellowstone`i supervulkaani viimane kataklüsmiline purse leidis aset umbes 640 000 aastat tagasi, kuid laava voolas vulkaanist isegi veel 70 000 aastat tagasi.
Kui Yellowstone`i vulkaan nüüd purskama hakkaks, siis tooks see kaasa ülemaailmse kataklüsmi. Sellise vulkaanipurske tõenäosus on üks 700 00 vastu.
Teadlased uurisid Yellowstone´i supervulkaani ka seismilisest vaatenurgast. Teada on, et maavärinalained liiguvad jaheda kivimite aladel kiiremini kui kuuma sulakivimiga aladel.
Vulkaaniteadlased tegid Yellowstone´i supervulkaanist uue arvutimudeli uurimaks, kuidas magmasüsteem kulgeb ning milliseid potentsiaalseid ohte tekitada võib.