Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Vladimir Iljitš Lenin on juba 90 aastat surnud, kuid ekspertide sõnul on ta muumia ajaga vaid kenamaks läinud.
Lenini muumia on läinud ajaga aina kenamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lenini muumia eest hoolitejate kinnitusel kasutavad nad tema säilitamiseks erinevad eksperimentaalseid tehnikaid, mis on häid tulemusi andnud, edastab Daily Mail.
Lenini keha säilitamisega tegelev balsameerijate grupp, mida tuntakse hüüdnime all Mausoleumlased. Sellesse kuulub umbes 200 teadlast, kes ei ole keskendunud bioloogiliste kudede, vaid keha vormi, kuju, kaalu ja liikuvuse säilitamisele.
«Lenini muumial on asendatud pärisnahka kunstliku naha, plastiku ja teiste materjalidega. Tegemist ei ole seega minevikus tuntud mumifitseerimise, vaid hoopis teise tehnikaga,» selgitas Lenini säilitamisega kursis olev USA California ülikooli teadlane Aleksei Jurtšak.
Jurtšak on kirjutanud Lenini säilitamisest teadustöö pealkirjaga «Everything Was Forever, until It Was No More: The Last Soviet Generation».
Lenini surnukeha on Moskvas Punasel väljakul asuvas mausoleumis olnud nii Nõukogude Liidu kui ka Venemaa Föderatsiooni ajal.
Jurtšaki sõnul kasutatakse Leninilt niiskuse- ja seeneplekkide eemaldamiseks kerget valgendit.
Üks selliseid plekke tekkis Nõukogude Liidu ajal ka Lenini põsele ning tema hooldajatel tekkis probleem selle eemaldamisega. Teadlased kartsid siis, et võivad selle tõttu elu kaotada.
«Me oleksime võinud elust ilma jääda kui võimud oleks seda märganud. Elasime ja töötasime pideva terrori ja pinge õhkkonnas,» meenutas säilitustiimi kuulunud Ilja Zbarski.
Lenini balsameeritud surnukeha kontrolliti ja kontrollitakse seni igal nädalal seadmetega, mis mõõdavadniiskust, värvi ja kehakontuure, et hoida ära liigne kuivumine.
Iga kahe aasta järel pannakse Nõukogude Liidu juhi keha 30 päevaks vanni, milles on glütserooli ja kaaliumatsetaati. Teadlaste sõnul saab selle segu abil keha säilitada sajandeid.
Leninilt on eemaldatud veri, kehavedelikud ja siseorganid, kuid alles on ripsmed, vuntsid ja habe.
Kunagise suure juhi naha asemel on enamjaolt parafiini, glütseriini ja karoteeni segu.
Käsu bolševike juhi Lenini balsameerimiseks andis Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin. Lenin suri 53-aastasena 1924. aastal.
2012. aastal hakati Vanemaal arutama, kas Lenini peaks maha matma. Kultuuriminister Vladimir Medinski sõnas siis, et see on absurdne, et Lenin ei ole maetud.
Lenin olevat tahtnud tavalisi matuseid, mitte mausoleum paigutamist.
Venemaa president Vladimir Putin on Lenini matmise vastu, kuna tema arvates on see kunagine riigijuht vanemaealiste venelaste jaoks tähtis ikooniline sümbol.
Wikipedia: Vladimir Iljitš Lenin (22. aprill 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki, Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.