/nginx/o/2015/04/21/3987419t1h0216.jpg)
Ülemaailmsest uuringust ilmnes, et kahes väga keskkonnateadlikkus ja –säästvas riigis, Norras ja Šveitsis, tekib enim elektroonikajäätmeid.
2014. aastal tekkis 23 000 kilomeetrit elektroonikaprahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastal visati ära ära 42 miljonit tonni erinevaid elektroonikaseadmeid, kaasa arvatud pesumasinaid, televiisoreid, arvuteid ja mobiiltelefone, edastab The Guardian.
See prahikogus mahuks 1,15 miljonisse veoautosse, mis tekitaks 23 000 kilomeetri pikkuse järjekorra.
Heaolu ja keskkonnasõbralikest riikidest on elektroonikaseadmete äraviskamises esikohal Norra, kus 2014. aastal tekkis iga elaniku kohta elektroonikaprügi 28,4 kilogrammi.
Teisel kohal on Šveits 26,3 kilogrammiga, kolmandal Island 26,1 kilogrammiga, neljandal Taani 24 kilogrammiga, viiendal Ühendkuningriik 23,5 kilogrammiga, kuuendal Holland 23,4 kilogrammiga, seitsmendal Rootsi 22,3 kilogrammiga, kaheksandal Prantsusmaa 22,2 kilogrammiga ja üheksandal kohal USA 22,1 kilogrammiga.
Kõige vähem tekitati elektroonikaprahti Aafrikas, vaid 1,7 kilogrammi isiku kohta. Kogu Aafrika mandri elektrooniliste jäätmete kogus oli vaid 1,9 tonni.
Ekspertide sõnul on elektroonikaseadmed nii väärtusliku taaskasutusmaterjali kui ohtlike ainete allikad.
Taaskasutuskõlblike seadmete väärtus möödunud aastal oli 52 miljardit dollarit. Kahjulikke aineid nagu plii, elavhõbe ja kroom, leidus ära visatud seadmetes 2,2 tonni.
Ligi 60 protsenti elektroonikaprahist moodustasid köögi- ja vannitoaseadmed. Mobiiltelefone, arvuteid, kalkulaatoreid ja printereid oli seitse protsenti.
2013. aastal tekkis kogu maailmas aga 39,8 miljonit tonni elektroonilist prahti.