Prantsuse teadlased uurisid šampanjapudeleid, mis on umbes 170-aastased ning mis leiti 2010. aastal Läänemeres Ahvenamaa lähedal asuvast laevavrakist.
Milline maitse on 170-aastasel šampanjal?
Merest leitud šampanja ostus kolm korda magusamaks kui tänapäevane šampanja, edastab The Local.
Asjatundjate arvates oli merepõhja jahedus sellele joogile ideaalne säilitamispaik.
«Pärast 170 aastat merepõhjas olemist räägivad need pudelid meile uue peatüki alkohoolsete jookide valmistamise ajaloos,» teatasid uurijad.
Pudelitelt olid sildid ammu kadunud, kuid pudeli korgil olev märgistus lubas oletada, et tegemist on tuntud firmade Veuve Clicquot Ponsardin, Heidsieck ja Juglar šampanjadega.
Uurijate arvates on need pudelid vanimad seni säilinud šampanjad.
«Üllatavaks faktiks on nende jookide magusus, mille põhjustab suur suhkrusisaldus. See võis tekkida enne korkimist viinamarjasiirupi lisamisest,» selgitas Prantsuse Reims`i ülikooli uurija Philippe Jeandet.
Ilmnes et, et igas pudelis on umbes 140 grammi suhkrut liitri joogi kohta, mis on šampanja puhul kolm korda tavapärasest rohkem.
Teadlaste arvates oli šampanjalaadung teel Saksamaalt Venemaale kui põhja läks.
Ajaloodokumentidest ilmnes, et Venemaal eelistati 170 aastat tagasi väga magusaid alkohoolseid jooke ning Madame Clicquot valmistas selliseid just venelastest aristokraatide maitset silmas pidades.
Venemaal oli siis komme ka veini lisada paar teelusikatäit suhkrut.
Vanast šampanjast leiti võrreldes tänapäevase šampanjaga ka suuremas koguses rauda ja vaske. Vasksulfaati kasutati siis viinamarjade kaitsmiseks taimehaiguste eest.
Raud aga võib pärineda tünnidest, milles oli raudnaelu ning neis tünnides šampanja laagerdus.
Isegi ligi 200 aastat hiljem ja merepõhjas olemist, oli see jook ikka joodav.
Läänemerest leitud vana šampanja maitse kohta öeldi, et tunda on nii suitsusust, vürtsikust, nahksust, lillelisust kui puuviljasust.
Üks neist šampanjapudelitest müüdi 2012. aastal oksjonil 15 000 euro eest.