/nginx/o/2015/04/21/3986373t1h45ba.jpg)
USA Hawaii ülikooli astronoomid avastasid 2004. aastal Suure Paugu jäänust, mikrolaine-taustkiirgust uurides kummalise supertühjuse, mida peetakse inimkonna poolt avastatud suurimaks kosmiliseks objektiks.
1,8 miljardi valgusaasta laiust supertühjust peetakse suurimaks kosmiliseks objektiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomid uurivad, mis tekitas selle ebatavalise alal ning sellel asuva «jaheda punkti», edastab Daily Mail.
Universum on oma struktuurilt üsna ühtne, kui see alal välja arvata. Oletatakse, et piirkonnas on 20 protsenti vähem mateeriat ning ka 10 000 galaktikat vähem. See võib olla põhjuseks, miks seal on jahedam.
Teadlased arvavad, et supertühjus mõjutab «jaheda punkti» märgatavalt madalamat temperatuuri vaid kümne protsendi ulatuses.
Universumist on ka varem leitud niiöelda tühje alasid, kuid mitte sellist, mille laius on 1,8 miljardit valgusaastat.
Uurijate sõnul ei ole supertühjus mingit liiki must auk ega vaakum, vaid lihtsalt vähema nähtava mateeria hulgaga.
Supertühjust uurinud astronoomi István Szapudi kinnitusel on see struktuur inimkonna poolt avastatud suurimaks kosmiliseks objektiks.
Uurijad arvavad, et supertühjuses võib leiduda vastus mitmele Suurt Pauku ja universumi teket käsitlevale küsimusele.
Astronoomide sõnul ei oska nad selle ala kohta kõike tavalise füüsika ja kosmoloogia abil selgitada, vaid mängus võib olla veel midagi sellist, mis jääb «eksootilise füüsika» vaatevälja.
Välja on käidud ka teooria, et see võib olla viide paralleeluniversumile.
Wikipedia: Suur Pauku peetakse universumi tekke alguseks. Umbes 13,8 miljardit aastat tagasi hakkas universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.