/nginx/o/2015/04/20/3984809t1h7b12.jpg)
Paleontoloogid avastasid Lõuna-Itaaliast Altamurast Lamalunga koopast umbes 150 000 aastat tagasi hukkunud neandertallase jäänused.
Neandertallane kaotas 150 000 aastat tagasi elu, kukkudes karstilehtrisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neandertallase luud olid koopa lubjakiviga nii-öelda ühte sulanud, kuid siiski veel eristatavad, edastab Daily Mail.
Nüüdne luude DNA uuring kinnitas, et tegemist on neandertallasega. Arvatakse, et see olend kukkus karstilehtrisse, kust ta enam välja ei pääsenud ning surnuks nälgis.
1993. aasta leid sai koopa järgi nimeks Altamura mees.
Tuhandete aastate jooksul ta jäänused segunesid stalaktiitidega, moodustades kummalise koosluse kivimist ja luudest.
Uurijate sõnul on sellelt olendilt võetud DNA vanim, mis kunagi neandertallaselt saadud on ning nad loodavad edaspidiste uuringutega saada tema kohta rohkem geneetilist informatsiooni.
Kui varem arvati, et neandertallased olid brutaalsed ning sõid toorest liha, siis viimase aja uuringud on näidanud hoopis teist pilti.
Neandertallaste eluasemetest leitud lõkete, loomaluude ja taimede jäänused lubavad oletada, et nad olid oma aja kohta üsna head kokad ning maitsestasid küpsetatavat liha erinevate taimedega.
Altamura mees tekitas paleontoloogide seas vaidluse, kuna arvati, et sellel on nii neandertallase kui nüüdisinimese jooni ning arutati, kui kaua see inimjäänus on võinud koopas olla.
Itaalia Sapienza ja Firenze ning Briti Newcastle'i ülikooli teadlased tegid õlaluu põhjal DNA uuringu, mis andis neile küsimustele vastuse.
Leiti, et Altamura mehe mitokondriaalne DNA oli vastavuses teiste, varem uuritud neandertallaste mitkondriaalse DNAga.
Uraani-tooriumi dateerimistehnika näitas, et see neandertallane hukkus millalgi 172 000 – 130 000 aastat tagasi, kõige suurema tõenäosusega 150 000 aastat tagasi.
Neandertallaste väljasuremise kohta on mitmeid teooriaid. Ühe kohaselt olid nad nüüdisinimestest nõrgemad ning nutikust oli vähem, teise kohaselt aga said neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid järglasi ning need kaks inimliini sulasid ajapikku ühte.
Teist varianti peetakse üsna tõenäoliseks, sest uuringud on näidanud, et nüüdsiaja eurooplastel on kaks protsenti neandertallaste DNAd.