Katkend suurest intervjuust Raivo E. Tammega. Intervjuud täispikkuses lugege siit.
Raivo E. Tamm «Õnne 13» Allanist: loll on ju loll!
Ühest teemast ei saa me kuidagi mööda minna, see on «Õnne 13». Allani rolli mängite 1993. aastast. Kindlasti olete seda tööd vihanud, aga ka armastanud, milline suhe on teil praegu Allanisse?
Just oli võte Mairi Jõgiga, kes mängib seal Allani armukeseks kujunevat noort naist, ja see on midagi nii ootamatut ja naljakat. Mulle nii meeldib mängida seda, kuidas Allan läheb noore tüdruku peale täiesti lolliks. Olen nii palju näinud kõrvaltvaatajale toimivaid abielusid, aga tegelikult teavad kõik, kaasa arvatud naine, et mehel on armuke. Mõtlesin, et võiks midagi sellist ka «Õnnesse» tuua.
Allani armuke on siis teie ettepanek?
Allanil oli tekst, et «kust küll ema selliseid tuttavaid korjab», see oli mõeldud etteheitena, aga mina pöörasin selle vastupidiseks (ütleb sama lause silmi vaimustuses pööritades). Stsenaristiga (Andra Teede) arutasime, kuidas sealt siis edasi minna.
Allan on nüüd juba natuke jooksmas käinud, teeb trenni. Stsenarist siis küsis, et mis me teeme, kas Allan jätab Mare, ütlesin «ei-ei», sest noor naine on ju Allani silmis see inimene, keda Alma aitab, Allan tahab vaid head, ta on valmis ta Mare ja Alma kõrvale isegi jõululauda kutsuma ega ei saaks aru, et miskit on valesti. Allan läheb täiesti sassi.
Tegelikult on «Õnnes» olnud perioode, kus mitte midagi ei toimu, istume köögilaua taga ja heietame-heietame. Mina tahaks ikka äksenit ka!
Miks eestlastele meeldib «Õnne 13»?
Kunagi ammu-ammu, siis kui veel «Salmoneid» tehti, ütles Tallinna linnavalitsusest üks inimene, et tema juures ei käi ühtegi sellist maffiabossi, nagu Andrus Vaarik mängib, sest nad pole sellised, aga «Õnne 13» tüüpi inimesi käib küll.
Tõepoolest, kust peaks Andrus Vaarik teadma, milline on üks maffiaboss? Ma ka ei teaks, ma ei julgeks isegi talle otsa vaadata, ma teeks kõik, et vältida temaga kontakti. Panso on öelnud, et sa pead erinevate inimestega läbi käima, elu ja inimeste tundmiseks pead käima ka Balti jaama, aga kuskilt läheb piir.
Nii ongi, inimesed tunnevad end «Õnnes» ära.
Kas teil oli Allanile eeskuju?
Minu tollaegse elukaaslase tuttavate seas oli see eeskuju, kuid pikapeale Allan muutus, alguses oli mu karakter rohkem karakteersem, praegu on ta tavalisem, lihtsam. Vahepeal toodi, Kati Murutari kirjutamise perioodil, poodidest moodsad joped ja tekst muutus ka kummaliseks, siis ma ei saanud kohe üldse enam aru, et keda ma pean mängima, mingit kihvti normaalset meest, aga see pole Allan!? Vahepeal olen püüdnud ka lolli mängida, et ta tagasi keerata, loll on ju loll.