Seitse põhjust, miks võib tekkida kevadväsimus

Foto: Vida Press

Aastaaegade vaheldumine mõjutab tervislikku seisundit ja une kvaliteeti. Huffington Post tõi välja seitse põhjust, miks võib kevadväsimus tekkida.

Rohkem valget aega – kevad annab rohkem valget aega, kuid talve ja pimedusega harjunud organism ei pruugi sellega kohe harjuda. Oma rolli võib mängida ka igakevadine kellakeeramine.

Valguse lisandumisega püüab organism uue rütmi saavutada, kuid selleks kulub aega.

Allergiad – kevade ja taimede õitsemisega kaasnev nohu ja allergiad võivad mõjutada magamisaja pikkust ja une kvaliteeti. USA astma- ja allergialiidu tehtud uuringu kohaselt võib 59 protsendil  kevadallergiate käes vaevlevatel inimestel olla unehäireid.

Und ja magamist võib häirida ka partneri õietolmuallergia, kuna kaaslane ei saa magada ning hoiab oma tervisprobleemiga ka teist üleval.

Vähene päikese käes olemine – valgus mõjutab kogu organismi ning magamise ja ärkveloleku tsükleid. Igal aastajal tuleks saada ka mingi kogus päikest, kuna see hoiab tervise korras, tekitades vajaliku koguse looduslikku D-vitamiini. Kui töökohas ei ole suuri aknaid, kus päike sisse paistab, tasuks minna puhkepausil välja päikese kätte.

Lindude serenaadid ja välishelid – kevadega koos aktiveeruvad ka linnud, kellest osa saabuvad tagasi soojadelt maadelt. Linnulaul võib tekitada väsimust kui ka segada magamist.

Hea kui magamistuba on pime, jahe ja vaikne. Nutitelefoni häält saab vaigistada, kuid lindude oma mitte. Samuti võivad häirida erinevad hommikused helid, kaasa arvatud liiklusest tingitud helid.

Magamise hõlbustamiseks saab kasutada kõrvatroppe.

Kui helid on väga segavada, tasuks kaaluda helikindlate akende paigaldamist. Nii linnud kui mitmesugused helid võivad olla põhjuseks, miks kevadel rohkem väsinud ollakse.

Rohkem valgust tekitab tunde, et rohkem on ka aega – valge aja saabudes tahetakse rohkem ära teha või korda saata. Pigem võib liigne rabelemine tuua kaasa hoopis väsimuse ja läbipõlemise.

Valgel ajal võidakse teha see viga, et treenitakse vahetult enne magama minekut. Organism ei jõua maha rahuneda ning magamajäämine on raske.

Päevane rutiin tasuks ka kevade saabumisel jätta samaks.

Väike vein  - kevade, valge  aja ja päikesepaistega tahetakse tunda end mõnusalt ning ollakse rohkem värskes õhus. Samuti hakatakse rohkem õues sööma ja ka alkoholi tarbima.

Kui ollakse aastaja vaheldumisest väsinud, siis ei tasuks end piinata veel ka alkoholiga. Kui veini või muud alkoholi juua paar tundi enne magama minekut, ei pruugi see hästi mõjuda, kuna uni võib olla rahutu.

Vähene magamine – ilusad, päikeselised ja ka võrdlemisi soojad ilmad võivad kaasa tuua suurema aktiivsuse ja vähese magamise. See mõjutab tervislikku seisundit, võides tekitada kroonilise väsimuse.

Ka kevadel tuleks kinni pidada regulaarsest uneajast ehk minna samal ajal magama ja tõusta samal ajal.