Eakas naiskunstnik jätkab loomismängu

“Ma vaatan eakaaslasi ja näen, et nad tunnevad end üksiku ja õnnetuna, sest millegagi ei ole tegelda. Minul seda muret küll ei ole,” tõdes Maret Olvet. Foto: Urmas Luik

Graafik Maret Olvetist on põhjust kõnelda mitmel puhul, nimelt on Pärnu uue kunsti muuseumis väljas tema juubelinäitus “Kulgemine” ja Pärnu muuseumis Olveti fotodest ja esemetest koosnev pereülevaade “Jensenite lugu”.

Kunstnik Maret Olveti juured on Pärnumaal ja küllap on ta oma kunstiande poolest läinud enda onusse kunstnik Jaan Jensenisse. Pärnu muuseumi näitus tutvustab Rõusalt pärit vendade, Eesti sõjaväe kapteni Vallo Olveti (1935. aastani Voldemar-Adolf Jensen) ja kunstnik Jaan Jenseni ajaloopööristes kulgenud eluteed.

Meeste elu kulges teine teisel pool rindejoont nagu paljudes Eesti peredes. Ühtlasi on Olvet pannud stendidele vaadata fotonäituse, mis näitab tema kujunemist väljapaistvaks illustraatoriks ja graafikuks.

Uue kunsti muuseumis on väljas Olveti juubelinäitus ja tutvuda saab viimaste aastate töödega. Maret Olvet saab 13. novembril 80aastaseks.

On proovinud kõike

Küllap on loojale kogu tema looming kallis, ent millisele kunstialasele tegevusele kuulub kõrges eas, kuid säravate silmade ja erksa olemisega kunstniku süda?

“Ma mõtlen, et alati on viimased tööd need kõige lähedasemad, minule siis 2010. aastal valminud graafilised pildid, mida näitusekülastaja näha saab,” märkis kunstnik.

Maret Olveti vabagraafika on abstraktset laadi, ta annab oma mõtteid edasi minimalistlike vormide kaudu. Inspiratsiooni saab kunstnik elust enesest. “Kui loen või kuulen mingist igapäevasest või erilisest sündmusest või huvitavast nähtusest, hakkan selle üle juurdlema ja seda lahti mõtestama. Tulemuseks püüan selle valada sümbolitesse ja üldistada. See mind inspireeribki,” selgitas ta.

Olvet tunnistas, et üle poolesaja loomingulise aasta vältel pole tema tööd olnud alati nii värvilised. Ta lõpetas kunstiinstituudi 1955. aastal raamatukujundajana. Tollal jagunesid graafika õppijad raamatukujundajateks, plakatitegijateks ja vabagraafikuteks. “Raamatukujundajana oli võimalik end paremini ära toita. Selle kõrval võtsin käsile väikegraafika, litograafia, kujundasin postkaarte ja kirjaümbrikke. Olen graafikas läbi proovinud kõik etapid,” avaldas naine.

Selgub, et vabagraafika koos minimalismiga tuli kunstniku loomingusse hoopis hilisemal eluperioodil. Alguse sai see 1990ndatel, kui Olvet vahetas realistliku kujutamisviisi minimalistliku lähenemise vastu. “Tahtsin väljendada end lihtsalt ja löövalt,” lisas ta.

Viimasel kümnendil teostas Olvet ühe töödesarja siiditrükis ja need pildid pälvisid tähelepanu rahvusvahelisel tasemel. Tema graafika on rännanud paljudesse välisriikidesse: Jaapanisse, Hispaaniasse, Hollandisse, Saksamaale ja Soome.

Olvetil on tihedad sidemed Soomega, ta on sealse eksliibriseühingu Exlibris Aboensis auliige. Eksliibrisemaailm on väike, aga siiski tegutseb. “Sellega ei tule kaasa nooremad kunstnikud, küllap on formaat väike. Põhiliselt tegelevad sellega maailmas vanemad kunstnikud,” märkis kunstnik.

Õnnelik kunstnikuelu

Olveti kunstnikuelu on olnud pikk, kirju ja edukas. Selles žanris ei olnud Eestis nõukogude ajal tunda ahistust. “Kunstnike liit lasi meil teha, mida soovisime, ja võttis näitusele kõik, mis pakuti. Mingit takistust meil ei olnud. Graafikat hinnati ja osteti. Ostjad olid kunstifond ja kultuuriministeerium. Praegu on haruldane ja lausa ilmaime, kui ametkond ostab mõne töö. Ostumoodi pole,” rääkis Olvet.

Praegu on graafiku elu vaesevõitu, tegutsemiseks tuleb toetusi küsida. Pensionipõlv on Olvetile kujunenud produktiivseks perioodiks. “Mingit pensionipõlve ma üldse ei pea, sest kogu aeg teen midagi. Minu ateljee asub Tallinnas. Ma vaatan eakaaslasi ja näen, et nad tunnevad end üksiku ja õnnetuna, sest millegagi ei ole tegelda. Minul seda muret küll ei ole,” lõpetas kunstnik jutu.

Uue kunsti muuseumi näitus on väljas 29. septembrini.

Pärnu muuseumi näituse on kujundanud Jasper Zoova, toimetanud Külli Lainevool ja Elmar Trink ja see jääb avatuks 20. novembrini.