Prantsusmaa pealinnas Pariisis avati kuulsa 20. sajandi laulja Edith Piafi 100. sünniaastapäeva puhul tema elu kajastav näitus.
Galerii: Pariisi avati Edith Piafi 100. sünniaastapäeva näitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piaf lahkus juba 1963. aastal, kuid teda ei ole unustatud ning on seni populaarne, edastab The Local.
Eile avatud näitusel saab tutvuda «Pariisi varblase» nii nooruse raskuste kui kuulsaks saamisega.
Piafi näitust saab näha Seine´i jõe kaldal asuvas Prantsuse rahvusraamatukogus Bibliotheque Nationale de France, kus on väljas Piafi fotod, reklaamplakatid, videokaadrid, kirjad, esemed ja muusika.
Kuulata saab selliseid kuulsaid palasid nagu «La Vie en Rose» ja «No, Je Ne Regrette Rien», kuid ka kuulsa lauljaga tehtud intervjuusid.
«Piaf oli suur isiksus, kes mõjutas oma lauludega kogu generatsiooni. Ta on seni Prantsusmaa ikoon ja teda hindavad ka uued põlvkonnad,» teatas 40-aastane Julie Mirasola, kes on suure osa oma elust olnud Piafi fänn.
Näituse avapäeval olid lisaks prantslastele kohal ka mitmed välismaalased.
Näituse keskseks eksponaadiks on Piafi kuulus must kleit, mis oli tal kontsertidel sageli seljas. Kuna laulja oli vaid 147-sentimeetrine, siis on ka kleit üsna väike.
Piaf ütles kunagi, et ta ei soovi, et rõivad ta laulmist segaksid või kuulajate tähelepanu ära tõmbaksid.
Piafist valmis 2007. aastal film «La Vie en Rose», mille peaosas näeb Marion Cotillard`i.
Edith Piaf sündis 19. detsembril 1915 Pariisis tsirkuseesinejate perekonda. Ta ema oli laulja ja isa akrobaat. Piafi kasvatas ta vanaema, kes pidas bordelli ning ta kasvas üles prostituutide keskel.
Juba üsna noorena hakkas ta Pariisi tänavanurkadel raha teenimiseks laulma. Kui ta oli 19-aastane, avastas ta üks ööklubi omanik ning kutsus ta oma klubisse esinema.
Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal ta jätkas esinemisi ning 1943. aastal esines ta isegi Saksamaal prantslastest sõjavangidele.
Pärast sõda süüdistati teda natsidega koostööle minemises, kuid seda ei suudetud tõendada.
Piafil oli mitmeid meessuhteid, kuid ükski neist ei jäänud püsima. Ta astus üles mitmes filmis ja hiljem ka televisioonis.
Edith Piafil tekkis liigsest alkoholi tabimisest maksavähk, millesse ta 10. oktoobril 1963. aastal 47-aastasena suri.
Piafi näitust saab näha kuni 23. augustini.