30-aastane arvutiteadlane Valery Spiridonov põeb haruldast lihashaigust ning on jõudnud tõdemuseni, et teda võib päästa vaid viimasel ajal laineid lööv uudis, et ka inimese pead on võimalik tulevikus siirdada. Kuigi rasket haigust põdev mees kardab oma pea kehadoonorile siirdamise protseduuri, ei jää tal enda sõnul ilmselt midagi muud üle, kirjutab Postimees.ee
Rasket haigust põdev mees kardab oma pea kehadoonorile siirdamise protseduuri
Venemaalt pärit mees põeb harvaesinevat geneetilist haigust infantiilne spinaalne lihasatroofia ehk Werdnig-Hoffman muscle wasting disease, kirjutab news.com.au.
Pea siirdamise protseduuril osalemise otsus on Spiridonovil lõplik ning mees ei plaani meelt muuta. «Kui ma seda võimalust ei proovi, on mu saatus väga kurb ning iga aastaga läheb olukord üha hullemaks,» rääkis ta.
Itaalia kirurgist saab esimene arst, kes siirdab inimpea doonorkeha külge. Doktor Canavero on saanud inimestelt palju kirju, kus küsitakse selle protseduuri võimalikkuse kohta. Kirurg otsustas, et esimene selle protseduuri läbinud patsient peaks olema inimene, kes kannatab lihaste kõhetumise käes.
Seni on näiteks Hiina teadlased siirdanud pea hiirele. Enamik meditsiinieksperte on aga seisukohal, et inimpea siirdamine jääb fantaasia valdkonda.
Canavero on kirjeldanud ka seda, kuidas protseduur tema nägemuse järgi välja näeks. Kirurgi üldise kirjelduse kohaselt tuleb operatsiooni tegemiseks kõigepealt jahutada patsiendi pea ja doonori keha, et nende rakud ei sureks operatsiooni käigus. Seejärel lõigatakse kael läbi, veresooned seotakse spetsiaalsete torukeste abil kokku ja seljaaju lõigatakse läbi erakordselt terava noaga, et vähendada närvide kahjustusi. Siis asetatakse pea doonori kehale.
Teine etapp on kirurgi sõnul veidi keerulisem. Canavero usub, et seljaaju närvid, mis võimaldavad uue ajuga suhelda, saab omavahel liita kasutades polüetüleenglükooli. Pärast operatsiooni tuleb patsienti hoida nädalaid koomas. Kas aga keha uue pea vastu võtab, näitab ainult aeg.
Väljaande Pealinn küsimusele, kas selline asi on üldse võimalik, vastas Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurg Jaan Eelmäe:
«Sellised väited tunduvad mulle pigem fantaasiana. Praegu on minu arvates veel liiga vara rääkida sellistest toimingutest. Kuigi ühendused pea ja kaela vahel võivad olla väga edukad, siis ei saa keegi garanteerida, et pea harjub ka doonori kehaga.»