Ühendkuningriigis Walesi rahvusraamatukogus asub keskajast pärit vanim säilinud uelsikeelne käsikiri, millest nüüd paljastusid kummituslikud näod ja värsid, mida varem ei olnud palja silmaga näha.
Video: keskaegsest käsikirjast paljastusid kummitusnäod ja nähtamatud värsid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. aprill 2015, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsikiri kannab pealkirja «The Black Book of Carmarthen» (uelsi keeles Llyfr Du Caerfyrddin) ja see pärineb 1250. aastast edastab Live Science.
Cambridge´i ülikooli ekspertide sõnul on selles värsse 9. – 12. sajandist ning seal on ka kõige varajasemad viited kuningas Arhturile ja võlur Merlinile.
«Võisime arvata, et teadsime sellest käsikirjast kõike, kuid kummaliste nägude ja seni mitte teada olevate värsiridade ilmnemine lükkas selle ümber. Nüüd saab seda käsikirja uurida uue nurga alt,» teatas käsikirja uurinud Myriah Williams.
Walesi rahvusraamatukogu asutaja John Williams ostis 1904. aastal käsikirja, mille mõõtmed on 17 korda 12,5 sentimeetrit.
Hiljuti uurisid seda käsikirja nii Myriah Williams kui ka anglosaksi, vananorra ja keldi tekstide asjatundja Paul Russell.
Uurijate sõnul paljastas käsikiri, kuidas varasemate aegade inimesed mõtlesid ja ajadest aru said.
Williamsi ja Russelli sõnul on selle käsikirja juures huvitavaks nüansiks Jaspar Gryffyth, kes oli 16. sajandil selle käsikirja omanik. Ta kirjutas oma nime sellesse käsikirja heebrea keeles.
Erinevad omanikud on jätnud endast käsikirja nii kirjutisi kui joonistusi.
«Meile teadolevalt võidi varasemate omanike poolt tehtud märgid ja muu kustutada 16. sajandi lõpul kui käsikirja «puhastati»,» lausus Williams.
Teadlased kasutasid ultraviolettvalgust ja fototöötlust, et peidetud ja kaetud detailideni jõuda.
Käiskirja 39. leheküljel paljastusid kummituslikud näod ja nendega kokku sobivad värsid, mis võivad pärineda 14. – 15. sajandist.
Järgmisel, 40. leheküljel ilmnes aga värss, mis tõenäoliselt on pärit 13. sajandist.
Russell selgitas, et see, mille jälile nad jõudsid on vaid jäämäe tipp. Tänapäeva tehnoloogia abil võib sellest käsikirjast paljastuda veel palju põnevat ja seni teadmata objekte.
Käsikirjas on nii religioosse teemal kirjutisi kui ka luuletusi. Seda käsikirja kirjutasid mitu isikut, sest kui käsikirja alguses on kiri suurem ja hoogsam, siis hiljem on see väiksem ja rahulikum.
Williams uuris käsikirja oma doktoritöö jaoks ning tal tekkis selles paar lemmikkohta, millest ühel on kujutatud koera, võimalik et hurta.
Samuti meeldivad talle käsikirja kesksed värsid, mis räägivad kellestki Gwallawgist.
Veel ühes osas räägitakse legendaarsest kuningas Arthurist, kes kiidab oma ümarlauarüütlite voorusi. Kaks ennustuslikku poeemi on pühendatud võlur Merlinile. Seal on ka Merlini ja tuntud Walesi poeedi Taliesini kahekõne.
Tekstis, mis kannab pealkirja « Englynion y Beddau» väidab jutustaja rollis olija, et ta teab, kuhu on maetud 80 kuulsat sõjameest.
Williamsi sõnul võib «must raamat» peita endas veel palju saladusi, mis nõuavad avastamist.