/nginx/o/2015/04/10/3948693t1hc794.jpg)
USA San Diego ülikooli uuring näitas, et üks minut ei ole kõigi jaoks ühesuguse pikkusega, vaid on 19- sekundiline vahe.
Minut ei ole kõigile ühepikkune
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste oletused, kuid palju ühe või teise asja tegemine aega võtab, on 40 protsendil juhtudest valed, edastab YLE.
Nii võibki juhtuda, et tegevus, millele arvatakse kuluvat kuus minutit, suudetakse teha ära hoopis kümne minutiga.
Uuringust ilmnes, et umbes 15 – 20 protsenti inimestest on kroonilised hilinejad.
Psühholoog Jeff Conte´i sõnul tunnetavad inimesed vastavalt oma isiksusetüübile ühe minuti pikkust aega erinevalt.
Uuring näitas, et pinges ja närviliste inimeste üks minut on 58 sekundi pikkune ning rahulike ja lõdvestunud inimeste oma 77 sekundi pikkune.
Conte märkas, et inimesed, kellele meeldib mitut asja korraga teha, on tavaliselt ka hilinejad. Neil puudub metatunnetus ehk nad ei ole ühegi tegevuse juures täielikult, vaid ainult osaliselt ning selle tõttu ei tunneta õigesti ka aja kulgu.
Rahulikud ja ühte asja korraga tegevad inimesed jõuavad oma tegevusega tavaliselt ettenähtust varem valmis.
USA konsultatsioonifirma Proudfoot andmetel ei ole kroonilised hilinejad vaid alluvatena töötavad inimesed, vaid ka kõrgel positsioonil olevad juhid. Arvutati välja, et kümme minutit sageli hiljaks jäävad juhid lähevad aastas USA-le maksma ligi 100 miljardit dollarit.