Looduses on palju sarnaseid ja identseid mustreid, kuid üheks kummalisemaks saab pidada Aafrikas Namiibia kõrbes asuvate niinimetatud haldjaringide ning inimnaha rakkude asetuse sarnasust.
Teadlased leidsid sarnasuse «haldjaringide» ja inimnaha rakkude vahel
Jaapani Okinawa teaduse ja tehnoloogia instituudi teadlased olid esimesed, kes leidsid sarnasuse nende mõistatuslike maapinnaringide ja inimnaha vahel, edastab Discovery News.
Instituudi matemaatilise bioloogia osakonda juhtiva Robert Sinclari sõnul oli selline avastus üllatav.
Teadlased arvasid varem, et «haldjaringid» asetsevad maapinnal juhuslikult, mitte aga mingi mustri järgi. Nüüd ilmnes, et need ringid asetsevad sama mustrina nagu naharakud.
Esmalt uuriti «haldjaringidest» tehtud satelliidipilte ning siis mikroskoobi all inimnahka. Uuringu põhjalt loodud arvutimudel näitas nende kahe struktuuri asetuse sarnasust.
Teadlased uurisid, kuidas ringid asetsevad üksteise suhtes ja kui kaugel üksteisest. Ilmnes, et naharakkude asetus on peaaegu samasugune.
Uuring paljastas, et enamikul «haldjaringidel» ja naharakkudel on kuus «naabrit». Kuid olla võib ka neli, viis, seitse, kaheksa ja üheks «naabrit».
Uurijate jaoks on põhiküsimuseks, et miks selline sarnasus vajalik on ja millele see viitab.
«Saime teada, et nende vahel on sarnasus, kuid me ei tea põhjust. Võimalik, et mõlemad struktuurid on üles ehitatud sama mustri järgi, kuigi suurus on erinev,» selgitas Sinclair.
«Haldjaringide» mõistatust ei ole seni lõpuni lahendatud. Väljapakutud teooriate kohaselt on need tekitatud sebrade või sipelgate ja termiitide poolt või siis on selle taga maa magnetväli.
2013. aastal käidi välja teooria, mille kohaselt tekitavaid neid ringe hoopis toitainerikka pinnase eest võitlevad taimed.