/nginx/o/2015/04/09/3945523t1h3faa.jpg)
Soome Oulu ülikooli kliimauurijate arvates mängib viimaste aastate soojade talvede tekkes rolli päikesetuul, mis on aina võimsamaks muutunud.
Teadlased: sooja talve osapõhjus peitub päikesetuules
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad rõhutasid, et arvese tuleb võtta ka talviste külmade ja soojemate perioodide tsüklilisust, edastab YLE.
Uurimisrühma raporti kohaselt võivad põhjapoolkera soojad talved jätkuda veel mitu aastat, sest päikesetuul peaks vähemalt veel kolm aastat olema väga võimas.
«Meil on päikesetuule võimsuse ja soojade talvede kohta informatsiooni ajavahemikust 1880 – 2009 ning see käib põhjapoolkera kohta. Vaja oleks teha lisauuringuid, mis meie väidet kinnitaksid. Päikesetuul on võimas ning annab ka edaspidi sooje talvi,» teatas kliimateadlane Ville Maliniemi.
Ilmingu põhjustab asjaolu, Päikesel on 11 aastane tsükkel ning päikeseplekkide arv kas väheneb või suureneb. Kui Päikese aktiivsus kasvab, muutub Maa suunas liikuv laetud osakeste voog ehk päikesetuul võimsamaks.
Päikesetuul kannab Maa atmosfääri ülakihtidesse kosmilisi osakesi, mis tekitavad seal keemilisi muutusi. Need muutused mõjutavad ka atmosfääri alakihtides toimuvat.
Selle tagajärjel võivad Põhja-Euroopa talved olla keskmisest soojemad, kuid Gröönimaa ja Põhja-Ameerika kirdeosa talved kesmisest külmemad.
Teadlaste sõnul peaks Päikese järgmine madaltsükli miinimum olema aastatel 2019 – 2021 ning siis leiab aset päikesetuule aeglustumine.
«See ei tähenda, et põhjas oleks talvisel ajal siis polaarkülmus, kuid üsna suure tõenäosusega on siis oodata kesmisest madalamaid temperatuure,» selgitas Maliniemi.
Ta rõhutas, et päikesetuule mõju soojade talvede tekkele mängib rolli, kuid välja ei saa jätta ka kliimamuutuse mõju.