/nginx/o/2015/04/07/3940925t1hb3e7.jpg)
Austraalias Jaibrus jäädvustati, kuidas välk lõi esmalt alla maapinnale, siis aga tagasi pilvedesse ja uuesti alla, tekitades ringi.
Optiline illusioon näitab, et välk on rõngakujuline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle töövälisel ajal jäädvustanud päästetöötaja Scott Murray pani fenomenile nimeks rõngasvälk, edastab Daily Mail.
Maast üles lööv välk on võimalik, kuid väga haruldane.
Tormi- ja äikeseekspert Dan Robinson arvab, et rõngasvälk on lihtsalt optiline ja perspektiivi illusioon ning selle nägemine sõltub, kus vaataja seisab. Võidi näha äikserõngast, kuid tegelikkuses midagi sellist ei toimunud.
Tavaliselt nähakse pikset kaugusest või ühelt küljelt, kuid Murray tegi oma pildid otse pikse all. Selle tulemusena võis talle paista, et pikselöögid tekitasid ümara kuju.
Äike on mitmest komponendist koosnev atmosfäärinähtus, mille tekkes mängivad rolli tõusvad õhuvoolud, positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud, rünksajupilved, välgud ja müristamine.
Kõige väiksemad ülespoole suunduvad pikselöögid ulatuvad 20 – 30 kilomeetri kõrgusele, suuremad 40 – 50 kilomeetri kõrgusele ning gigantsed 70 – 90 kilomeetri kõrgusele.
Ekspertide sõnul ei ole välk sirgjooneline, vaid kolmemõõtmeline ja siksakiline ning just need võivad tekitada mulje, et tekib rõngakujuline pikne.