/nginx/o/2015/04/07/3940333t1hb626.jpg)
Internetis on lehekülg Rent a Local Friend, mis annab näpunäiteid, kuidas reisides kohalikke kaaslaseks-giidiks rentida.
Maailmas levib uus reisiilming: rendi kohalik kaaslaseks-giidiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda haldava Cora Greeni sõnul annab kohalikuga koos paikadega tutvumine märksa parema ja mitmekülgsema pildi, edastab YLE.
Sellise giidiga koos saab minna tegema asju, mida üksi või tavalise giidi ning suure turismigrupiga teha ei saa.
«Turistidel on väga erinevaid eelistusi. Osa tahavad näha tähtsamaid vaatamisväärsusi, osa aga tutvuda linna elu-meluga, osa aga lihtsalt külastada söögikohti. Kohalikke giide palkavate üksikturistide eesmärgiks on tutvuda külastatava maa kohaliku eluga,» selgitas Green.
Ta jätkas, et paljudest turistidest ja giididest on saanud sõbrad, kuigi tegemist on olnud isikuga, kellele ta töö eest maksti.
«Giidi tasu on seinast seina. See võib päevas ulatuda 50 – 350 dollarini,» selgitas giide pakkuva lehekülje haldaja.
70 protsenti summast läheb otse kaaslane-giidile, seda teenust pakkuv lehekülg saab 30 protsenti. Giid peab maksma leheküljele oma profiili nähtaval hoidmise eest 90 dollarit aastas.
Lehekülje kaudu saab kaaslane-giidi näiteks Islandil, Horvaatias, Itaalias, USAs, Argentinas, Indias ja Kuveidis. Kui näiteks Austraalias Sydnyes ja Islandil Reykjavikis on vaid üks selline giid, siis Brasiilias Rio de Janeiros on valida kümne giidi hulgast.
Greeni sõnul Skandinaavia riikides ei ole seda teenust veel käivitatud, kuid see on plaanis.
«Kaaslane-giid peab armastama oma kodulinna ning tahtma seda teistele esitleda. Sõltub siiski sellest, milline on turisti eelistus ning mida vastavas kohas pakkuda on,» selgitas Green.
Giidiks sobivad inimesed, kes on head suhtlejad, suudavad võõrastega kohe ühise keele leida ning saavad hakkama ka keerulistes olukordades.
Samuti tuleb neil arvestada turistide erineva vanuse ja huvidega.
Rio de Janeiros kaaslane-giidina töötav Roderick Jordao on tegelenud näiteks pensionil hiinlastega.
«Neid hiinlasi oli 14. Noorim neist oli 60-aastane ja vanim 82-aastane. Ühe paari viisin Porto de Galinhasse, kus asub mõnus surfipaik, kuid seal saab paadiga sõita ka merihobukesi vaatama. Neile meeldis meri,» meenutas brasiillane.
Ta küsib teda palganud turistidelt alati, kas nad tahavad liikuda jalgsi või jalgrattaga, sest auto valitakse vaid siis, kui muud väljapääsu ei ole.