Eesti Muusikaauhinnad 2020

Uuring: 2100. aastaks on maailmas juhtivaks religiooniks islam

Koraani õppivad Pakistani lapsed

FOTO: SCANPIX

USA sõltumatu Pew Research Centeri tehtud uuringu kohaselt on 2100. aastal maailma juhtivaks usundiks islam ning enamik usklikke on moslemid.

Uuringus seisab, et religioon hakkab tulevikus aina suuremat rolli mängima, edastab Live Science.

Kui teiste uskude esindajate arv kasvab, siis budistide arv võib kahaneda.

Kõige enam «võidavad» moslemid ja kristlased, keda 2050. aastaks peaks kokku olema ligi kuus miljardit.

Kui moslemite arv oli 2010. aastal 1,6 miljardit, siis 2050. aastal on islamiusulisi ligi kolm miljardit. Moslemeid oleks siis kolmandik rahvastikust, kui prognoos, et Maal elab siis üheksa miljardit inimest, peab paika.

Samuti kasvab kristlaste arv, kuid mitte nii palju kui moslemite oma. 40 aastaga arvatakse kristlaste arv kasvavat 2,17 miljardist 2,92 miljardini ehk kristlasi oleks siis maailma rahvastikus 31 protsenti.

2050. aastaks peaks igast kümnest maakera elanikust rohkem kui kuus olema kas moslem või kristlane. 40 protsenti maailma kristlastest peaks elama Saharast lõunasse jäävatel aladel.

Sotsiaaluurijate sõnul on üsna tõenäoline, et mingil ajal on esmakordselt ajaloos peaaegu sama palju moslemeid ja kristlasi.

Uuringus seisab, et 40 aastaga peaks moslemite arv kerkima 73 protsendi võrra. Põhjuseks asjaolu, et islami ühiskondades on rahvastiku juurdekasv kiire ning noori on palju.

Maailma teistest suurtest religioonidest kasvab hinduistide arv 34 protsenti ja juutide arv 16 protsenti.

Vaid budistide arv arvatakse kahanevat 40 aastaga umbes 0,3 protsenti. Selle põhjuseks peetakse Aasia iidsete kultuuride Hiina, Jaapani ja Tai rahvastiku vähest juurdekasvu ja rahvastiku vananemist.

Kui midagi katastroofilist ei toimu, siis 2070. aastaks on islam ja ristiusk juhtivad religioonid. Siis on mõlema usu esindajaid 32,9 protsenti rahvastikust.

Kui islamiriikide elanikkonna  arvukus jätkab kasvamist, siis 2100. aastaks on moslemeid rohkem kui kristlasi ning arvatakse, et moslemite arvukus jätkab ka edaspidi kasvamist.

2100. aastal peaks kahe suurima usu esindajaid olema maailma elanikkonnast 69 protsenti. 2010. aastal oli see 55 protsenti ning 2050. aastal on see 61 protsenti.

Ateistide arv samas väheneb ning enim on ateiste Euroopa riikides ja USAs.

Uuringus rõhutatakse, et moslemite ja kristlaste juurdekasv saab toimuda vaid siis, kui demograafiline areng jätkub sellisena, nagu see on seni olnud.

Maailmas kasvab ebakindlus aasta-aastalt ning rahvastikku ja religioone võivad mõjutada sellised faktorid nagu globaalne sõda, epideemiad, tehnoloogilised uuendused ja poliitiline võitlus.

Tagasi üles