Buda mungad, kes muutsid end muumiateks

Ise end mumifitseeinud buda munk Foto: thethinkingblog.com

Kes oleks tänapäeval valmis religioosse valgustatuse nimel aeglast enesetappu tegema?

Jaapanis Yamagata prefektuuri kloostris tegid seda 19. sajandil 24 buda munka, kes muutusid aeglaselt muumiateks, kirjutab Daily Mail.

Nende enesetapuviisi kohta ei olnud just palju teada, enne kui nende mumifitseerunud surnukehad selle aasta juulis avastati.

Jaapani keeles kannab enda aeglane tapmine ja muumiaks muutmine nime sokushinbutsu.

Enda mumifitseerimise protsess saab alguse sellest, et mungad hakkavad toituma vaid pähklitest ja seemnetest, mille abil kaotatakse kehast peaaegu kogu keharasv. See «dieet» kestab kuni 1000 päeva ehk natuke vähem kui kolm aastat.

Järgmised 1000 päeva söövad mungad juurikaid ja puukoort ning joovad urushi puu mahlast tehtud mürgist teed. See menüü tekitab munkadele pideva kõhulahtisuse ja oksendamise.  Selle «dieedi» eesmärgiks on seedimine miinimumini viia.

Urushi puust pärit jook mõjub organismile nii, et ussidel ei ole mitte mingit tahtmist nii mürgist liha süüa. Urushi puu mahl sisaldab suures koguses arseeni, tekitades samas ka hallutsinatsioone.

Mõlemad protsessid valmistavad keha mumifitseerumiseks ette.

Lõpuks sulgeb mumifitseeriv munk end kivikambrisse, mis ei ole temast just palju suurem. Ta jääb sinna lootosistes istuma. Tema kontakt välismaailmaga piirdub vaid kella ja õhutoruga. Iga päev helistab ta kella, andes märku, et ta on veel elus. Kui kella helin lakkab, siis õhutoru eemaldatakse.

Järgnevad 1000 päeva lastakse tal seal kambris olla. Pärast seda vaadatakse, kas keha on mumifitseerunud. Kui muumia on selline, nagu olema peab, tehakse tema kohta üleskirjutus, mis arhiveeritakse. Munk kuulutatakse budaks ja ta muumia pannakse templisse.

Kui kristlased peavad enesetappu patuks, siis esoteeriline budism ülistab seda.

Jaapanis keelati munkadel enda mumifitseerimine 20. sajandi alguses.