Rock´n´roll, naised ja külm vesi – Heimar Lenk saab täna 63

Foto Kanal2 sünnipäevast neli aastat tagasi Foto: Raigo Pajula

Sünnipäevalaps on jäänud truuks oma vaadetele, mille hulka kuuluvad ka naistega flirtimine, 60ndate rock`n`roll muusika, hommikune kümblemine jääkülma veega ja huvitumine tavainimeste elust.

«Ma pole oma vaateid eriti muutnud olude sunnil, näen maailma, nagu see on,» leiab Lenk. Ka täna hommikul on Lenk end varahommikul oma Nõmme kodu õuel jääkülma veega üle valanud, sellise kombe õppis ta kunagiselt kolleegilt ajalehes «Noorte Hääl».

«Inimesed kurtsid hommikuti, et küll tahaks kohvi, nii uimane on olla,» meenutab Lenk tööd ajalehes. «Üks fotograaf aga, Dmitri Prants nimeks, oli alati hommikuti reibas ja ütles esimese asjana, et hakkame tööle ja läheme kuhugi pilti tegema. Temalt õppisingi selle ilusa külma veega kümblemise kombe,» räägib Lenk, et aktiivse toonuse hoidmises pole midagi keerulist.

«Prants sai mulle elus eeskujuks», sõnab ta ja lisab, et ta ka võimleb hommikuti ja vahest sörgib. Tänavu käis ta esimest korda ujumas Põlva järves juba aprillis. Päris talisuplejaks Lenk siiski saada ei taha.

Täna täitub Riigikogu liikmel Lengil niisiiis 63. eluaasta. Huvitaval kombel märkis ajaleht Postimees täna Lengi vanuseks 56. «Tegid nooremaks või? Tore ju! See on ju parim kingitus, mis saab teha!» naerab Lenk.

Kuna Riigikogus täna tööpäeva pole, plaanib Lenk põrutada täna õhtupoole, kohe kui arvamusartikkel pensionäride teemal Lõuna-Eesti ajalehtele valmis saab, Põlvasse, kus ka sünnipäeva tähistamine ette saab võetud. Homme aga juba kohtub Lenk valijatega, tema valimispiirkonnaks ongi Kagu-Eesti. Lenk leiab, et tavaliste inimeste elujärje ja muredega kursis olemine on väga tähtis.

«Õudselt hästi sobib mulle inimestega kohtumine. Ma näen, milline on inimeste mõttemaailm, kuidas nad elavad, südamest küsitakse, miks te midagi ei tee. Ma ütlen, et meil ei lasta teha, teeksime teistpidi. Mind rikastab inimestega kohtumine,» räägib Lenk, kellele teeb muret ka toiduainete kättesaadavus maainimestele.

«Kui vaadata, kui kallis ja vilets kaup on maakauplustes rahvale müügiks… Praegu päästavad meie inimesi ainult suured rahvusvahelised kauplusteketid, nagu Säästumarket, maainimene käib nüüd linnas poes, ostab kauba kokku ja sõidab koju,» osutab Lenk. «Elu reaalne pilt on niivõrd Eestis muutunud, millesse meie meedia sisse ei ela,» lisab endine ajakirjanik ja nüüdne Riigikogu liige.

 

Ja nüüd veel mõned küsimused ja Lengi vastused neile. Muuhulgas selgub, et 60ndate rockmuusika kirgliku fännina teeb Lengile muret, et ta ei saa teha selleteemalisi raadiosaateid.

Härra Lenk, misTeile praegu oma elus muret teeb?

Milline saatuse iroonia, ma olen mangunud Allikmaad (ERR juhatuse esimees Margus Allikmaa – T.L.), et las ma teen üks kümmekomnd saadet 60ndate rockmuusikast, Vikerraadio vanemad kuulajad kuulaksid just sellist muusikat. Öeldakse, et sa oled Riigikogu liige, sa ei tohi riigiraadios saadet teha. Ma ütlen, ei ole teist, kes teeks. Allikmaa ütleb, jah sa teed hästi, aga ma ei saa sind lasta. Ütleksin, et see on mu suurimaid tragöödiaid praegu. Tahaksin rahvale kinkida üks kümme, viisteist «Keskööprogrammi» kuldsetest kuuekümnendatest,  kus mängiksin ka Heli Läätse, Kalmer Tennosaart ja Georg Otsa. Läätsel on ületamatu naislaulja hääl.

Kuidas hindate endise «Aktuaalse Kaamera» Moskva korrespondina tänast tööd Vene elu kajastamist meie ajakirjanduses? Kas eesti ajakirjanikud Moskvas saavad oma tööga hakkama?

Juba sinna tööle minna on väga hea, need on juba tugevad mehed. Ma ütleks ühte asja, ei tohi teha ühekülgselt, et Venemaa on halb. Venemaal on väga palju põnevaid asju. Omal ajal koukisin välja infot põrandaalustest kunstinäitustest, Võssotski keelatud esinemistest, see oli ja on Venemaa teine pale. Meie ainult räägime, et Venemaa on vilets, samal ajal on Venemaa majandusnäitajad paremad kui Eesti omad. Mulle ei meeldi Venemaa peksmine [eesti ajakirjanduses – T.L.].

Olete saanud teleajakirjaniku hariduse Moskvas, mida arvate Venemaa televisoonist?

Vene televisoon on maailmas ületamatu, ajakirjanduse tase on seal väga, väga tugev. Maailmas on kaks kõrget televisooni, Prantsusmaa ja Venemaa oma. Ameeriklastel on televisioon väga faktirikas, kuid nende televisoonis, nagu kunstiski, pole hinge sees. Prantslased ja venelased panevad ka hinge sisse. Hea ajakirjandus sünnib alles siis, kui mõlemad ajupoolkerad saavad oma asitingu kätte, nii konkreetset infot, kui tunnete maailmast (üks ajupoolkera tegeleb rohkem ratsionaalsuse ja mõtetega,  teine rohkem tunnete ja loomingulisusega – T.L.). Selles on asi ja venelased oskavad seda teha. Jätame kõrvale nende poliitilised vaated. Nad on ületamatud, seda tunnistab ka rahvusvaheline televisooniüldsus. Jänkid on muidugi väga operatiivsed ja kihvtid.

Kas pensionilemineku plaani olete pidanud?

Poliitikaelu on niivõrd kiire, pole selle peale mõelnud. Ega vanust ei tunneta. Mu meelest on elu nii ebaõiglane. Minu meelest peaks meil praegu olema eluiga kuskil 140-150 aastani. Tunnen, et mõistus on alles pähe tulnud ja võiks hakata elama. Nüüd juba umbes teaks, kuidas elaks ja kuidas teeks õigeid otsuseid. Uuesti alustada on hilja, inimese eluiga peaks olema pikem, aga eks loodus tea paremini.

Teid peetakse suureks naistemeheks, kuidas sellel rindel praegu lood on?

Mõni flirt ikka on. Mul on olnud elus palju sõbrannasid olnud, elu on olnud päris huvitav ja kirev, ma küll ei nurise saatuse üle.

 

Elu 24 soovib Heimar Lengile palju õnne sünnipäevaks!