Sipelgaid leidub igal mandril, välja arvatud Antarktikas ning nüüd ilmnes, et nad suudavad elada ka kosmilistest tingimustes.
Video:kuidas saavad sipelgad kosmoses hakkama?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. aprill 2015, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sipelgad viidi Rahvusvahelisse Kosmosejaama, kus uuritakse nende käitumist ja liikumist, mis seal on raskendatud, edastab mns.com.
Jaamas on nad paigutatud seinal olevatesse plastikkastidesse.
Sipelgate olekut gravitatsioonivabas ruumis uurib Stanfordi ülikooli bioloog Deborah Gordon.
«Mõnikord haarab sipelgas liikudes kaaslase kaasa ning siis ronib edasi. Mõnikord aga suudavad sipelgad end pinnal kinni hoida muutudes sõna otseses mõttes lamedaks,» selgitas teadlane.
Teadlasi huvitas, kas sipelgad suudavad kosmilistes tingimustes samal viisil toime tulla nagu Maal, kus on gravitatsioon. Esmalt olid sipelgad pastkarpide ühes nurgas, kus on toit, kuid juba paari minutiga olid nad hargnenud laiali uusi alasid uurima.
Maal suudavad sipelgakolooniad uue ala vallutada viie minutiga. Kuna kosmoses on vaid mikrogravitatsioon, siis seal ei suuda sipelgad nii lühikese ajaga igale poole jõuda. Sellegi poolest nad uurisid oma ala nii kiiresti kui suutsid ning nägid enamikku sellest.
Teadlasi huvitas kosmosesipelgate juures ka see, kuidas nad ilma suure koloonia ja pesakuhilata toime tulevad.