Sel nädalalõpul tähistatakse mitmetes riikides lihavõtteid ehk ülestõusmispühi, mis on seotud Jeesuse surnust ülestõusmisega.
Galerii: lihavõttekaunistused maailma erinevates paikades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos lihavõtetega lõppeb katoliku kiriku traditsiooni järgi kevadine paastuaeg.
Lihavõtteid ei seostata siiski vaid kirikuga, vaid selles on ka paganlikke jooni. Arvatakse, et inglisekeelne Easter (lihavõtted) tuleneb anglosaksi neljandast kuust Eosturmonath´ist, mis olevat viide jumalanna Eostrele ning ka idale ja koidule. Samuti olevat germaani Ostern samasuguse sisuga.
Varasemal ajal algas aasta aprillis ning seega oli see nii koidik kui uue algus.
Nii enne kui nüüd toimuvad katoliku usuga riikides küünalde ja Jeesusega seotud protsessioonid ning kirikukellade helistamised.
Euroopa lihavõtete traditsioonis on tähtsal kohal värvitud munad, nende kinkimine ja söömine ning slaavi päritolu kohupiimamagustoit paša.
Lihavõtte taimedeks on pajuoksad, esimesed kevadlilled ning ka muru. Saksamaalt on pärit lihavõttetibude ja –jäneste traditsioon.