/nginx/o/2015/03/30/3918289t1ha08d.jpg)
Lennukitele langevarje arendava firma BRS Aerospace asutaja ja tegevjuhi arvates saab tulevikus suuri lennukatastroofe varasemast enam vältida.
Kas lennukilangevarjud aitaksid lennuõnnetusi ennetada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boris Popov sõnas väljaandele Forbes antud intervjuus, et taevas on aina enam lennukeid ning selle tõttu on lennukatastroofide tõenäosus üha suurem.
Tema juhitav firma valmistab langevarje mitte vaid pardal olijatele vaid ka lennukitele.
Popov on veendunud, et tulevikus peab igal lennukil olema langevari kohustuslik ning see lisatakse juba lennukivalmistaja poolt.
Ta jätkas, et langevari võib toimida juhtumitel, kus piloot on kaotanud teovõime, lennuk sõidab linnuparve, lennukil tekib tehniline viga, piloot teeb vea või lennukis on toimunud sabotaaž.
Lennukilangevari ei ole hiljutine leiutis, vaid Popovi firma on neid arendanud ja tootnud alates 1983. aastast. Firmajuhi sõnul on lennukilangevarjud päästnud rohkem kui 300 inimese elu.
Lennukilangevari aitab lennukil aeglustada langemiskiirust 6,4 meetrini sekundis.
Lennumifirmade Cirrus Aircraft ja Flight Design lennukite standardvarustuses on juba sellised langevarjud ning Cessnal on langevari paaril uuemal mudelil.
Popovi sõnul on lennukilangevarje testitud ka suuremat lennukitega. Praeguseks on olemas langevari, mis võimaldab turvaliselt tuua maapinnale lennuki, mis mahutab 12 reisijat.
BRS Aerospace aga jätkab langevarjude katsetamist aina suuremate lennukitega.
«Arvutuste kohaselt on vaja 0,09 ruutmeetrit langevarjumaterjali lennuki 450 grammi kohta. Kui tegemist on näiteks Boeing 757 lennukiga, siis on vaja 46 451 ruutmeetri suurust langevarju,» selgitas Popov.
Popovi sõnul hakkab nanotehnoloogia ning kunstsiid lennunduses aina enam rolli mängima.
Teada on, et kunstsiid on kümme korda tugevam kui teras, kuid kaalub vaid kümnendiku nailonkanga kaalust.
Lennukilangevarjud tõusid fookusesse pärast 24. märtsil Prantsuse Alpides Germanwings lennukiga toimunud katastroofi.
Uurijate sõnul lendas Airbus A320 kaaspiloot Andreas Lubitz meelega vastu mäge, tappes nii enda kui veel 149 inimest.