Kas robotid ja «maapiloot» aitaksid ennetada «kamikaze» piloote?

Andreas Lubitz

FOTO: SCANPIX

Prantsusmaa prokuratuuri arvates lendas Saksa lennufirma Germanwings katastrooflennu kaaspiloot Andreas Lubitz Airbus A320 meelega Prantsuse Alpides vastu mäge, tappes sellega nii iseenda kui veel 149 inimest.

Maailmas on varasemast teada juhtumeid, milles liinilennupiloodid on teinud lennu ajal enesetapu ning võtnud endaga kaasa ka pardal olnud, kirjutab Discovery News.

Lennundusasjatundjad on juba ammu esitanud küsimuse, et mis saaks kui pilootide asemel juhiks lennukeid nüüdistehnoloogia, robotid ja arvutid.

Uue põlvkonna lennukites on juba üsna palju automaatsüsteeme, mis ei vaja piloote.

Ekspertide sõnul on juba nüüd olemas süsteemid, mis oleks mingil määral võinud takistada «kamikaze» piloodi Andreas Lubitzi enesetapulendu.

«Täiesti pilootideta lennud ei ole veel võimalikud. Inimlik faktor mängib veel suurt rolli nii õhkutõusmisel, maandumisel kui ka ohuolukorras lendamisel. Võimalik, et kunagi tulevikus on lennukid robotpiloodi käsutada, kuid veel mitte,» selgitasid USA Michigani tehnoloogiainstituudi lennundusasjatundjad.

Lennundusekspertide arvates oleks Germanwings 24. märtsil aset leidnud katastroofi saanud ära hoida lihtsa reegliga, mis on osades leenufirmades juba ammu kehtestatud ehk kokpitis peab olema kogu aeg kaks isikut.

Kui näiteks kapten suundub tualetti, siis istub tema asemele mõni teine pardatöötaja kuni ta tagasitulekuni.

Tulevikus, kui kasutusele võetakse veel rohkem tehnilisi abivahendeid, võib lennata vaid üks piloot ning teine on lennuga tegelemas maapinnal juhtimiskeskuses ehk ta on «maapiloot».

«Ma ei arva, et piloodiamet täiesti kaob, kuid see muutub. Lennukis olevale piloodile on maapinnal abiks isikud, kes otseselt ei lenda, kuid ikkagi suunavad  ja kontrollivad lendu, nähes samas kõike, mida näeb lennukis olev piloot,» selgitas USA lennundustehnoloogia firma Honeywell Aerospace asepresident Bob Witwer.

Witweri arvates saaks maapinnal olev piloot võtta üle mitmeid funktsioone, aidates korraga mitut õhus olevat lennukit. Samas nõuaks see praegusest paremat infovahetust  lennuki ja lennujuhtimiskeskuse vahel.

«Lennunduse arengus on esikohal turvalisusküsimused ja sellest lähtuvalt arendatakse ka uusi süsteeme. Tulevikus on lendamine praegusest kindlasti ohutum. Inimfaktor jääb, kuid tehniline pool kasvab. Tehnika võib aidata ennetada niinimetatud enesetapupiloote, kellele võib ootamatult pähe lüüa, et nad ei taha enam elada ning otsustavad tappa ka temaga koos olevad inimesed,» selgitas Witwer.  

Tagasi üles