Estonian Airi kogenud piloot Oliver pani Mustamäel püsti gurmeepubi Haven

Estonian Airi kogenud piloot Oliver pani püsti gurmeepubi Haven

FOTO: qoqo@qoqo

Paljudele ei ole enam uudis, et Mustamäele on hiljuti tekkinud uus, lihtne ja vägagi tasemel roogadevalikuga gurmeepubi Haven. Havenist endast on juba siin- seal pajatatud, ent kes on see mees, kes seal igapäevaselt toimetab? Tegu on Estonian Airi kogenud piloodi Oliveriga, kes lubab pajatada nii iseendast kui ka tänapäeva lennunduse telgitagustest.

FOTO: Ajakiri QOQO

Kas piloodiks sünnitakse või piloodiks saadakse? Pean silmas soovi olla piloot.

Oh, see on raske küsimus ja kindlasti ka väga personaalne, aga kindlasti pole siin ühest vastust. Endast rääkides, siis ma praktiliselt sündisin lennukis kuna minu ema oli stjuardess kui ta mind jäi ootama ning naases ka samale ametikohale tagasi pärast minu sündimist.

Ikkagi, ma ei mõelnud kordagi selle ameti peale pärast keskkooli. Mõtlesin ametitest nagu logistik, jurist, tüürimees, politseinik jne.

Vahemärkusena, miks politseinik?

Mul on väga kõrge õiglustunne ja olen väga empaatiline inimene. Koolis astusin alati välja nõrgemate eest, põhimõtte pärast, kui mõni asi ei tundunud õiglane. Vahel tõesõna aru andmata, et selle või teise vastu olen ka mina nõrgem ja tänu sellele sain ka paar korda koosa peale, aga oma empaatiast tulenevalt pidin kaitsma teisi. Nii on see olnud kogu elu. Õiglus ja õiglustunne on tihti minu kaine mõistuse või loogika üle võitu saanud. Ma ei hakka teile isegi ütlema, kas sellest on olnud rohkem kasu või kahju.

Ok jätkame.  Ma olin juba saanud sisse merekooli ja otsuse teinud kui mu vend ikkagi soovitas minna proovima lennukooli, mis tollal oli veel Tartu Lennukolledž, aga mina lõpetasin juba aastaid hiljem Eesti Lennuakadeemia diplomiga. Olin pingereas 168. kui andsin paberid sisse, kokku võetakse piloodi erialale 10 kandidaati. Ma olin ka koolis alati selline keskmine kuju, sest ma ütlesin kõikides tundides õpetajatele otse, mis mulle ei meeldinud.

No mida näiteks?

Näiteks ütlesin otse välja, et keskkool on piin. Kui lähen ülikooli, siis õpin seda mida ise tahan ja teen seda kogu südamest. Aga edasi, kui lõpetasin sisseastumiskatsed üldainetes ja järgi oli jäänud veel psühholoogilised katsed kutse sobivusele lenduriks olin 69s või midagi sellist ning asi oli suhteliselt lootusetu. Peale psühholoogilise sobivuse teste aga selgus, et olen tõusnud üheksandaks.

Nagu õpikust võetud, oleks midagi kaootilisemat oodanud.

No meil näiteks töötab piloot kes kõndis igavusest kodu poole ja ei tahtnud minna sõjaväkke ning siis leidis maast ajalehe. Seal oli kuulutus et lennukool kuskil Venemaal võtab vastu avaldusi. Nüüd lendab juba 26 aastat.

Miks siis valisid riskantse ettevõtja tee?

Pubi on olnud minu ja mu venna salaunistus juba üle kümne aasta. Ma pole kunagi endale ette kujutanud üht või teist kohta, aga Haven tuli ise minu juurde ning nii see ka edasi arenes, omasoodu just selliseks nagu me täna seda näeme. Need ideed, mõtted ja lahendused on välja arenenud ja kasvanud läbi kõikide inimeste, kes hetkel mu elus on.

Aga suhe lennundusega jääb sinu nägemuse põhjal nüüd siis milliseks?

Ma olen ja jään alati piloodiks. Mis iganes ka elu välja ei paku, ma jätkan mingil moel lendamist alati. Hetkel siin on aga tõeline Haveni pere selles kõige idüllilisemas mõttes koos. Kõik me panustame, kõik mõtleme ja anname endast maksimumi ning see on tekitanud tohutusünergia. Mega fiiling!

Mõni kurioossem, ohtlikum lugu mis toimunud.

Kes neid kõiki mäletab...

Mmmm..., et kes neid kõiki mäletab? Damn, kõlab huvitavalt. Ehk mõni siiski meenub?

Uskumatu saatuse irvitus oli see, kui kunagi ühes firmas töötades Itaalias tankimise klapp hakkas lekkima. Midagi hullu polnud, kuna tankimise klapp on alla poole ehk tiiva all ja mingil põhjusel sealt immitses peale tankimist kütust. Tehnikud parandasid ära. Kõik sai korda. Aga need samad kütuse järele haisvad kaltsud sattusid kuidagimoodi salongi prügikasti. Loomulikult oli terve lennuk kütuse haisu täis tänu sellele. Keegi aru ei saa mis värk on. Kohe kui käivitama hakkasime ilmnes aga mootoritel väike elektroonika viperus, mille tulemusena lõi süsteem automaatselt lennuki mootorid kütusest puhtaks. Tegu on täiesti ohutu automaatikaga ja lennuki ümber on alati ohutus perimeeter, küll aga kaasneb sellega alati ka see, et mootorist lööb korraks leegi välja. Ehk kütus nö sülitatakse mootorist välja, et see ei süttiks enam mootoris sees. Ja nüüd kujuta ette situatsiooni, kust salongis on tunda kütuse haisu ja samal ajal lendab mootorist tuld välja.

Ehk siis need kaks asja polnud lisaks mitte mingile ohule ka kuidagi omavahel seotud?

Lennuki mootoris ongi sõna otseses mõttes leek, sest see on turbiinmootori töö põhimõte. Juhtub muidugi harva kui see tagant välja tuleb. Niisiis kui lõhna täis salongis näed veel leeki aknast, siis arvake ise, mida reisijad mõelda võisid. Reisijad läksid tagasi terminali, elekteroonikat kontrolliti, ka kütuse lõhnaga kaltsud avastasime prügikastist, endalgi süda paha.

Rahva «eufooriast» ärme vist parem räägigi?

Jah, juba üksnes kütuse kaiff salongis tagas rahvale «üliõnneliku» õhkutõusu (naerab). Tegelikult muidugi õhutasime salongi ja olles veendunud enda heas tervislikus seisundis ja ohutuses otsustasime meeskonnaga lennu sooritada.

Aga veel, mõni tõeliselt hea nali, mis juhtunud töö juures?

Meeletult palav päev, võtsime reisijad peale. Ennem jahutasime salongi maha, et reisijatel oleks mõnus. Rahvas peal, rihmad kinni ja mina pean kaptenina tervituskõnet reisijatele. Äkki helistab stjuardess ja väidab, et meil on pardal mitu reisijat, kes keelduvad Stockholmi lendamast, sest nemad ostsid piletid Vilniusesse. Hakkasime siis kontrollima, et mis jama need paar reisijat seal ajavad. Ütleme nii, et hea oli, et need vennad häält tõstma hakkasid. Selgus, et kõik reisijad olid siiralt veendunud, et nemad lendavad Vilniusesse.

Väga hea, ehk siis Vilniuse rahvas oli sattunud Stockholmi lennukisse?

Just, terminali buss oli kogemata vale lennuki juurde sõitnud. Meile polnud keegi veel reisijate nimekirja toonud ja uksed olid veel avatud. Õnneks ka Vilniuse lennuk polnud veel Stockholmi reisijatega startinud ja «lõbusas» tujus reisijad sai kiiresti teise lennukisse ümber kolitud. Reisijate ees oli piinlik küll, aga lepime kokku, et bussijuht on ka inimene.

FOTO: Ajakiri QOQO

Mis teema sul ikka selle toiduga on? Tundub, et tegu on rohkem kui lihtsalt asjaarmastajaga.

Toit on tunne, emotsioon, kunst … toidu valmistamine on nagu lennukiga maandumine, et saavutada ideaalne täiuslik pehme touch-down. Seda ei saa garanteerida, seda pole võimalik teooriasse panna, see on tunnetus. Liiga palju on muutuvaid faktoreid ja meist ei sõltu, et perfektsust alati saavutada. See on teatud mõttes mitmete faktoritega mänglemine, mille tulemusena sa saad ideaali lähedale, aga alati on ikka veel midagi, mida oleks võimalik paremini teha.

Üks toit ja üks kokteil, millega iga kaunitari ära võlud?

Suitsulõhe salat ja frozen margarita!

Ja kui nüüd seltskond daame astub pubisse ja just seda kokteili sinu poolt valmistatuna küsivad, siis ka saavad selle?

Minu käest nad ei saa mitte lihtsalt toite ja ulmeliselt häid jooke, aga nad saavad ka fiilingu, millega need muutuvad eriliseks!

Hetkel on Haveni pubi alles täiesti uus koht ja paljud asjad on kindlasti alles paika loksutamise staadiumis, aga siiski, mis plaanid pikemas perspektiivis on?

Plaanid on suured ja ideid on palju, aga nagu elus alati - eks saame näha, mis hakkab juhtuma. Kindlasti tuleb mitu sama ideoloogiaga kohta minu poolt üle eesti ja kindlasti me täiustame endid iga päev. Mõtteid on palju, aga ma usun, et eestlased on valmis kõigeks selleks innovatiivseks ka pubides, sest paljud kohad euroopas juba on seda viljelemas. Me ei taha kopeerida teisi, vaid luua midagi unikaalset ning täna on küsimus ainult ajas.

Internetis levivad kulutulena erinevad müüdid lennunduse kohta. Mõned neist on üsna õõvastavad, võiks öelda suisa uskumatud faktid. Kasutaks praegu võimalust ja küsiks sinu kommentaari mõnele neist.

Väide: Piloodid ja kaaspiloodid peavad sööma erinevaid sööke.

Piloot China Eastern Airlines´is rääkis CNNile, et piloot ja kaaspiloot peavad sööma erinevaid sööke (eraldi käideldud). Mõeldud on see selleks juhuks, kui keegi peaks toidumürgituse saama. Samuti saab piloot tavaliselt I klassi söögi ning kaaspiloot äriklassi roa.

Oliver: Kapten ja esimene ohvitser söövad erinevaid toite, sest üks on mürgituse teema aga teine on mürgitamise teema. Lisaks sellele süüakse alati erinevatel aegadel, et tagada ohutus. Kui üks on lõpetanud söömise, siis alles teine võib alustada söömist. Selle jaoks on kindlad fraasid, mida öeldakse teineteisele, et mitmekultuurilistes kollektiivides tagada turvalisus ja kogu pilootide jutt salvestatakse lennuki pardal loomulikult.

Väide: Kui sa tõesti peaksid lennukiga alla kukkuma, on lennuki tagumine osa kõige ohutum.

Oliver: Võibolla, sest õnnetusi on erinevaid, aga kõige kindlam on tiibade juures, arvan mina. See on lennuki kõige tugevam kere osa, kuna sinna rakenduvad kõige suuremad jõud, siis ka seal on kõige rohkem nö tugevdustalasid.

Väide: Söök maitseb lennukis teistmoodi.

Enne kui lennuk õhku tõuseb, atmosfäär lennukis kuivatab meie ninad. Kui lennuk tõuseb kõrgemale, õhurõhu muutus tuimestab umbes kolmandiku meie maitsenäsadest. See on põhjuseks, miks paljud inimesed lennukiga lennates tellivad Bloody Mary – tomatimahl on õhus vähem happeline. Samuti on see põhjuseks, miks paljud lennufirmad lisavad söögile väga palju soola ja pipart (kuigi sa seda ei tunne).

Oliver: Vaevalt - küsimus on hapniku koguses, mis on 12 km kõrgusel. Õhurõhk on lennukis väga lähedale 3 km kõrgusel olevale, aga hapniku sisaldus on oluliselt nõrgem. Sellest tulenevalt on seks lennukis parem, maitseid tuimemad ja muud tunnetuslikud meeled aeglasemad. Toidud peavadki erinema tänu sellele ja kõik maitseb teisiti. Õhk on ülimalt kuiv sellistel kõrgustel ning vett peab palju rohkem jooma kui tavaliselt, eriti pikkadel lendudel!

Väide: Vesi tualettruumis on äärmiselt räpane

Ükskõik kui suur janu sul ka poleks – ära mingil juhul joo lennuki tualettruumi kraanist tulevat vett. Isegi käsi ei maksaks sellega pesta. Veepaake hooldatakse küll regulaarselt, kuid parasiidid ja bakterid muutuvad pikapeale puhastusvahendite vastu immuunseks.

Oliver: Igasugses vees, igal pool on kõikvõimalikke baktereid. Soovitan kodus mitte pesta mitte ühtegi pinda, WC-d ja kraanikausse, sest on võimalus et parasiidid muutuvad puhastusainete vastu immuunseks!

Väide: Lennuki kapteni piiramatu võim. Lennukikaptenil on õhus vaat et piiramatu võim: ta võib inimesi arreteerida, trahvikviitungeid kirjutada ja isegi sureva reisija testamendi kinnitada.

Oliver: Mitte ainult, kaptenil on õigus teid paari panna! Lennuk on vastava riigi territoriaalne pind, mille registris lennuk on ehk kapten on antud riigi esindaja teatud mõttes sellel pinnal.

Väide: Lennukipiloodid magavad kabiinis.

Umbes pooled pilootidest magavad lennu ajal ja kolmandik neist avastab ärgates, et teinegi piloot on uinunud.

Oliver: Täielik absurd! Äkki kõik magavad: bussijuhid, trammijuhid, rongijuhid, taksojuhud ja ka laevajuhid. Juhtimise ajal on võimatu magada, sest siis ei juhita asju. Ka autojuhid jäävad magama ning siis juhtub õnnetus - see on keelatud!

Mida huvitavat räägib piloot Oliver Anslang veel saad lugeda QOQO veebist SIIT!

Populaarne

Tagasi üles